Pankade ja finantsasutuste eelarvetes neelavad aasta-aastalt aina suurema ampsu investeeringud IT-turvalisusesse. Kui vanasti varastati pankasid maskide ja relvadega, siis tänasel päeval peavad pangad toime tulema küberrünnakute jaoks kaitsevallide ehitamisega.
Täna ei kujuta ükski inimene ette elu ilma panga e-kanaliteta – poes toidu eest makstes, bensiini ostes või internetipangas makseid tehes. Seepärast ongi oluline, et need kanalid tööötaksid. Kuid igas süsteemis võib esineda ka tõrkeid. Finantsinspektsiooni finantssektori infrastruktuuri osakonna juhi Kalle Kloosteri sõnul võib ühe internetipanga katkestus olla kuni 12 tundi – selle ajaga peavad kõik intsidendid olema lahendatud. Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni infoturbe juhi Mariliis Uusjärve sõnul soovivad ka pangad, et need katkestused oleksid lühikesed, sest toovad pankadele kaasa usalduse kaotust ja kalleid lisakohustusi.
Millised on tüüpilised küberründed? Kui palju pangad rünnete tõrjumisse investeerivad? Kui palju on küberpättidel viimastel aastatel õnnestunud pankade teenuseid rünnata? Kuula podcastist, mida juhib Kaisa Gabral.
