Hea muusika tõstab tuju, teadagi! Aga kas see võib mõjuda ka teraapiliselt? Mida kujutab endast heliteraapia, helimassaaž ja muusikateraapia? Sellest käisid „Eesti eso” järjekordses saates rääkimas heliterapeudid Denis Vinogradov ja Lilia Märtmaa.
Kui rokk-kontserdi külastajad magama jääksid, oleks see muusikutele ilmselt suur solvang. Heliteraapias on aga vastupidi – kui inimesed magama jäävad, tähendab see, et heliterapeudid teevad oma tööd kvaliteetselt.
Muusika (ja eriti teatud sagedused) mõjuvad nii kehale kui ajule. Oleneb siis olukorrast – kiire, agressiivne muusika tõstab pulssi, madalad sagedused seevastu rahustavad ning südamelöögid aeglustuvad. See on isegi teaduslikult tõestatud – ajutegevus lülitub teistele lainetele, inimene lõõgastub. Heliteraapias kasutatakse helikausse, gonge, didgeridood ja muid instrumente. Paljuski on need pärit idamaadest.
Pikali maas lamades silmad kinni gongihelisid kuulata – tingimata on see rahustav, ent kas heliteraapiaga saab reaalselt ka stressi leevendada? Lilia Märtmaa võrdleb heliteraapiat vaimse saunaskäiguga, aga loomulikult pole tegemist mingi imeravimiga. Lähed helimassaaži ja stress on kadunud! Päris nii see ei käi. Kõik sõltub ikkagi inimese eluviisidest ja suhtumisest. Nii nagu saunaski – pärast sauna võib kange kael küll mingiks ajaks ära kaduda, kuid pikaajaliseks raviks ainult sellest ei piisa.
Denis Vinogradov ja Lilia Märtmaa on heliteraapiaga tegelenud juba 12 aastat. Külalistel olid instrumendid ka stuudios kaasas ning saate lõpus saab reaalselt kuulda, kuidas müstilised pillid kõlavad. Vaata videost:
Mida kujutab endast näiteks helimassaaž, heliteraapia või muusikateraapia – mis on nende vahe ja kuidas need inimesele mõjuvad?
Lähemalt kuula juba saatest!
Saatejuht: Taavet Kase
Mõtted-ideed: [email protected]
