Tähista.
Tähista teadlikult elu. Neid väikseid hetki, suuri võite, olukordi, momente, inimesi.
Tähista ise, seestpoolt väljapoole, mitte ära oota väliseid põhjuseid, et tähistada. Sest täpselt nagu õnnelikkus, nii algab ka tähistamine Sinu seest.
Tähistamisel on hästi ilus sagedus. Pühalik, kohalolev, ülev, elevust tekitav. Elususe tunne.
Mulle meeldib mõelda ka nii, et kui elu on nagu pusle, siis iga tähistamine on sädelev, särav tükike selles pusles. Mida rohkem tähistad, seda rohkem sädelust Su pusles on. Seda säravam on Su pusle, Su elu.
Kool algas. Taas põhjus tähistamiseks. Ei, mitte alkoholi joomiseks, vaid lihtsalt tähistamiseks. Tähista oma lapsi, oma õdesid-vendi, iseennast. Tähista oma parimate sõprade lapsi, kes kooli läksid. Tähista, et on lapsed! Tähista, et Sa oled lapsevanem, tädi, onu.
Elu on liiga lühike, et seda mitte tähistada. Ka neid väikseid ja nn tavalisi hetki – tähista!
Dali
