Andmed ja nende kasutamise oskus võiksid olla väikese Eesti konkurentsieelis ning iga inimese rikkuse valemi peamine komponent. Ometi imestame ikka veel selle üle, miks teab näiteks Amazon juba enne meid, mida ostma peaksime, ning miks pidid arstid vaktsineeritavate nimekirju koostama paberi ja pastaka abil. Inimesed, ettevõtted, aga ka riik kogub ja salvestab tohutul hulgal andmeid. Selle aasta lõpus toimub taas ka rahvaloendus. Selleks, et kõikide nende andmete abil väärtust luua, peab oskama neid lugeda, analüüsida ja õigesse konteksti panna. Vastasel korral saame vaid suure hulga andmeprügi, millega pole midagi tarka peale hakata. Täna ei ole meie andmekirjaoskus kuigi heal tasemel, seda on vaja järele aidata. Millest peaksime alustama ja kui keeruline see olla saab? Kuidas andmed enda kasuks tööle panna?
Arutelujuht: Hans Lõugas (tehnoloogiaekspert)
Arutelus osalejad: Kaja Sõstra (Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuht), Marten Kaevats (Riigikantselei diginõunik), Renee Kooli (Omniva andmete juht) ja Gunnar Kukk (andmeentusiast)
Arutelu korraldaja: Statistikaamet
