Eestit kiidetakse paljude riikidega võrreldes võrdseid võimalusi pakkuva haridussüsteemi pärast. Samas teame, et venekeelsete põhikoolide lõpetajate tulemused jäävad PISA testide järgi eestikeelsetest maha pooleteise õppeaasta võrra; iga viies põhikooli lõpetaja ei omanda keskharidust; haridustee katkestajate seas on poisse tunduvalt rohkem kui tüdrukuid jpm. Laste sotsiaalmajanduslik taust mängib sageli suuremat rolli kui kooli kvaliteet. Selle mõju vähendamine tähendaks aga sageli kodu mõju vähendamist. Kellel peaks Eestis olema võrdne võimalus saada väga hea haridus? Eesti ja muu emakeelega õpilastel? Poistel ja tüdrukutel? Ekstravertidel ja introvertidel? Muusika- ja robootikahuvilistel? Milliseid ootusi haridusele seame ja kelle asi on need täita?
Arutelujuht: Indrek Lillemägi (Pelgulinna riigigümnaasiumi direktor)
Arutelus osalejad: Aune Valk (TÜ õppeprorektor), Joosep Norma (Noored Kooli koolitusjuht), Irene Käosaar (Integratsiooni SA juht), Atko-Madis Tammar (õiguskantsleri nõunik)
Arutelu korraldaja: SA Noored Kooli
