Aastal 2018 algas suur tormijooks geenidoonoriks saamiseks – serverid olid umbes ning inimesed helistasid küsimusega “Kas mina ka ikka saan veel”. Tagasiside enda terviseriskide kohta; personaalsed ravimisoovitused tuginedes geeniandmetele; soov panustada teaduse arengusse; ning uudishimu “Mida minu andmetest siis välja lugeda saab?” motiveerisid inimesi enda andmeid Geenivaramule usaldama. Küll aga kaugeltki kõik ei ole nii vaimustuses sellest võimalusest, tihtipeale on põhjuseks erinevad hirmud, milline oht võib peituda selles, kui geeniandmed on kuskil olemas. “Äkki müüakse mu andmed kindlustusfirmale maha?” “Mis siis saab, kui keegi häkib sisse Geenivaramu serveritesse?” jne. Tahame arutleda, milliseid võimalusi pakub üksikisikule ning teadusele tervikuna geenidoonorite värbamine ning millised on ohud/müüdid sellega seoses.
Arutelu juht: Mihkel Kärmas
Osalejad: Andres Metspalu (Eesti Geenivaramu, TÜ), Aime Keis (TÜ), Ants Nõmper (Ellex Raidla Advokaadibüroo)
Korraldaja: Nele Taba, Annely Allik
Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.