Saates selgitab TÜ Farmaatsia Instituudi farmatseutilise tehnoloogia kaasprofessor Urve Paaver, mida sisaldavad või ei sisalda levinumad vaktsiinid: kolmikvaktsiin ehk MMR-vaktsiin, HPV-vaktsiin ja mRNA vaktsiinid. Samuti saame teada, mis asjad on adjuvandid ja abiained.
Oluline on siinjuures teada, et mRNA avastati ja selle funktsioon tehti kindlaks juba eelmise sajandi 60ndatel aastatel, samal ajal asuti uurima ka liposoome. 1978. aastast alates on arendatud mRNA ja liposoomi preparaate ning 1993.a alustati gripiviiruse mRNA liposomaalse preparaadi väljatöötamisega. Esimesed kliinilised katsetused mRNA-d sisaldavate ravimpreparaatidega jäävad käesoleva sajandi algusaastatesse ning 2017. a toimusid juba liposomaalse mRNA gripivaktsiini (LNP-mRNA) kliinilised uuringud ja testiti inimesel personaliseeritud mRNA vähivaktsiini. Esimesed liposomaalsed ravimid kiitis USA Toidu- ja Ravimiamet heaks 1995. aastal (vähiravim doksorubitsiin ja seenevastane amfoteritsiin B).
Saade on salvestatud zoomi vahendusel, saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.
