Pandeemia tõi ka kaasa õngitsuskirjade laine, samas osad lunavaragängid lubasid, et ajutiselt meditsiiniasutusi ei rünnata, rääkisid saate “Tehnoloogiakompass” külalised.
“Kui see pandeemia peale hakkas ja kodus töötamine suurenes, siis oli mingi nädal, kus registreeriti üle 4000 COVID-19-ga seotud domeeni päevas, mis kõik olid mõeldud mingil määral pahavara või spämmi tegevuseks. Nüüd on see viimasel ajal vaibuma hakanud,” rääkis Telia turbevaldkonna juht Aigar Käis. Näiteks pakuti lehtedel soodsaid maske või “kliki siia, et viirusest vabaneda” meelitusi.
Õngitsuskirjade suuremat aktiivsust märkas ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht Agris Peedu, seda just isikukaitsevahendite pakkumisena. Peedu tõi välja, et haigla puhul tahetakse rünnakuga saada erinevaid asju: ühtepidi tavapärane ning otsene raha küsimine, teistpidi ka delikaatseid isikuandmeid, mida siis kuidagimoodi ära kasutada. Omaette maailm on aga meditsiiniseadmete ründamine: näiteks südamestimulaatorite, mille peatamist läbi häkkimise võib pigem kohata Hollywoodi filmides.
“See ei ole tegelikult ulme. Täpselt samuti nagu mõtlesime, et ulmeks on see, et tuleb selline epideemia. Filme ju sellest oli, kuid keegi ei uskunud. Meditsiiniseadmete häkkimine ja turvalisus on maailmas väga oluline, võib-olla kõikse olulisem probleem haiglate turvalisuse kontekstis,” rääkis Peedu. Väga suure töö haiglate jaoks teevad selles vallas meditsiiniseadmete tootjad ise ära.
“Erinevatel turbealastel konverentsidel on ka näidatud, kuidas neid häkkida ja häkkerid ise on nõustanud erinevaid tootjaid, kuidas saaks seadmeid paremaks teha,” lisas Käis. Näiteks meenutas ta juhtumit, kus kindlustusfirma sai kliendi üle kohtus võidu tänu sellele, et suutis lugeda südamestimulaatori andmeid ja tänu sellele tõestada, et klient ei tassinud tund aega järjest põlevast majast diivaneid välja. “See näitab, et andmetele juurdepääs võib väga kõvasti privaatsusesse sisse sõita, kui see andmete juurdepääs ei ole hästi korraldatud.”
Viimased ligi kaks kuud on paljud inimesed olnud sunnitud tööd tegema kodus. Haigla personali puhul ei tundu, et selline tegevus oleks võimalik, kuid ka neid siiski leidub.
Kuidas Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kaugtööle üle läks, milliseid praktilisi samme selleks tehti, milliseid muutuseid on antud olukord tagant sundinud ning kui palju tunnevad küberkurjategijad huvi meditsiiniasutuste vastu pandeemia ajal, sellest kõigest saates “Tehnoloogiakompass” rääkisimegi. Seda koos PERHi juhi Agris Peedu ja Telia turbevaldkonna juhi Aigar Käisiga.
Saadet toetab Telia.
