Inimesed küll igatsevad üksi olemist, ent selle hetke saabudes proovivad oma mõtetega üksi olemist vältida. Kuni selleni välja, et ollakse valmis endale mõõdukat elektrišokki andma. Ning see on viinud omamoodi paradoksini – vahendid igavuse, oma mõtetega üksi olemise vältimiseks on üha paremad, ent samas tunnevad inimesed end üha üksikumana. Kuni muutusteni isiksuse käitumistes – ekstravertsus ja koostöövalmidus on kahanemas. Miks?
