Uus Jutupaunik (juba kolmeteistkümnes!) ei saa mööda Tammsaare-buumist – külas on Maarja Vaino Tammsaare muuseumist
Tammsaare uus populaarsus ei tule üllatusena, küll aga selle ulatus. Nii uustrükid, tõlked, filmid kui lavastused on kaugelt enam kui oskasime loota.
Tammsaare kohta on käibel tohutu hulk käibetõdesid ja klišeesid, mis ei vasta tõele.
Tanel Toomi film pani raamatuid ka reaalselt lugema, mitte vaid ostma. Filmi-Andres oli seniarvatust negatiivsem kangelane.
Liiguvad mõtted teha film ka teistest „Tõe ja õiguse“ osadest, konkreetsemalt on räägitud 5. osast.
Maarja Vaino soovitab ennekõike Tammsaaret, ikka ja alati. Ka need, kes pole varem Tammsaaret lugenud, üllatuvad tema kogemuse järgi positiivselt. Teine soovitus on Tammsaare hea sõbra poja Jüri Hanko mälestused „Me olime noored. Me tahtsime elada“.
Tiina Kaalep soovitab Tammsaare „Elu ja armastust“. Põnev ja romantiline armastusromaan, Rudolf ja Irma on meie kirjandusloo sümboolsed tegelased. Teiseks soovitab ta Andrei Hvostovi „Kirjad Maarale“. Omamoodi painav, aga hea lugemine. Rannalugemiseks vast ei sobi.
