“Cantus firmus” tähendab keskaja- ja renessansimuusikas varasest muusikast laenatud meloodiat, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena. See põhines tihti gregooriuse koraalil.
“Cantus firmus” on ühtlasi ka Tähenduse teejuhtide 20. numbris ilmunud artikkel – mu intervjuu helilooja Erkki-Sven Tüüriga [1]. Mind huvitas seal muuhulgas küsimus, millist rolli mängis keskaja lõpul toimunud põhjalikus taju- ja tundelaadi muutuses mitmehäälsuse areng.
“Ma ei ole muusikaajaloolane, aga kui me mõtleme kontrapunkti arengule Victoria ja Palestrina loomingus või Madalmaade koolkonnas, siis näeme tõesti, et mitmehäälsetesse vokaalsetesse vormidesse tekib uutmoodi ruumilisus. Need suundumused avasid uue perspektiivi ja tõid kaasa olulise hoiakumuutuse. Uutest kooskõladest ja peenest polüfooniast tekkis ka uutmoodi meeleline nauding. See muusika puudutab puhtalt taju põhjal juba sootuks teisi meeli. Varasem muusika oli tunduvalt askeetlikum,” vastas selle peale Erkki-Sven.
Täna ongi plaanis koos Rauni ja Taivoga enam-vähem sealtsamast edasi minna. Mida tähendab õigupoolest kontrapunkt? millist rolli mängisid Euroopa polüfoonilises revolutsioonis Victoria ja Palestrina? ja kuidas see kõik mõjutas hilisemat fundamentaalset kosmoloogilist pööret?
Raun käis koos Ahto Abneri ja Mihkel Mälgandiga 130. saates “Usk lähitulevikku” [2], Taivo on stuudios esimest korda.
Head uudistamist!
H.
————————————
