Saates „Eesti eso“ käis seekord külas Tartu Ülikooli astrofüüsikaprofessor Peeter Tenjes. „Musta augu kõige olulisem omadus on see, et sealt ei tule midagi välja,“ ütleb Peeter. Musta augu haardest ei pääse isegi valgus. Lõputult tihe ja lõputult väike auk tekib tähe kokkuvarisemisel taevakeha elu lõpus. Seda nimetatakse stellaarseks mustaks auguks. Milliseid musti auke on aga veel olemas? Kui palju neid üldse olla võib?
Antud teemast rääkides on kõige suuremaks müsteeriumiks muidugi see, mis juhtub musta auku sisenedes. Teooriaid on erinevaid, üks neist käsitleb musti auke kui nii-öelda ussiauke, mille kaudu on teoreetiliselt võimalik ka ajas rändamine. Kuidas see hüpoteetiliselt välja võiks näha? Ja miks pole ajas rändamise vanaisa-paradoks võimalik?
Kui suure raadiusega mustad augud on?
Kas kunagi ühinevad Linnutee ja meie suurima naabergalaktika Andromeeda mustad augud?
Kui suur on universum?
Kuidas mustad augud tähti „alla neelavad“?
Mis juhtub inimesega, kes siseneb musta auku?
