Mis oleks, kui:
inimesed oskaksid tahta paremat ruumi, arhitekt projekteeriks lähtuvalt inimorganismi toimemehhanismidest, arendaja telliks inimkeskset ruumi,
avalik sektor reguleeriks ruumiloomet lähtuvalt inimese ja keskkonna vahelistest mõjumehhanismidest?
Vaatluse all on keskkonnapsühholoogia, tõenduspõhiste praktikate ja inimese/keskkonna mudelite kasutamise võimalused ja piirangud ruumiloomes.
Arutelujuht: Pärtel-Peeter Pere
Osalejad: Keskkonnapsühholoog – Grete Arro
Avalik sektor – Ivan Sergejev
Arendaja – Ursel Velve, Mainor Ülemiste
Arhitekt – Katrin Koov
Arutelu korraldaja: Keskkonnapsühholoogia töögrupp
