Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimispraktik ja –koolitaja Ivar Raav. Ta on juhina töötanud kümmekond aastat nii Swedbankis, Omnivas kui ka If Kindlustuses. Mind ajendas Ivariga rääkima see, et ta on toonud meie juhtimisleksikoni sellise mõiste nagu ‘juhtimise jalajälg’. Juhtimisjälg viitab muutustele, mille juht jätab endaga koostööst meeskonnakaaslastesse ja organisatsiooni tervikuna. Ivariga räägimegi, kuidas juhina teadlikumalt toimetada, et kujundada seda pärandit või nö ‘jälge’, mille juhina jätad endaga koostööst tiimikaaslastesse.
“Juhtimise jalajälje metafoori mõte sai alguse minu jaoks ökoloogilise jalajälje mõistest ja kogu kliimatemaatikast ning ma hakkasin neid kahte asja seostama. Nii nagu ökoloogilise jalajälje puhul peaksime endalt küsima, et kuidas jätta endast maha võimalikult väike jalajälg, siis mulle tundus, et juhtidena peaksime üha rohkem endalt hakkama küsima, mis on see minu positiivne juhtimisjalajälg, mille ma tahan endast meeskonda maha jätta? Kõigepealt tuleb endale aru anda, et sa ei ole selle tiimi juht elu lõpuni. Kuigi meil võib olla tähtajatu leping juhi rollis olles, siis elu üldiselt on ikkagi selline, kus sa tead, et varem või hiljem sinu roll muutub. Juhi rolli lõplikkuse teadvustamine esitab ka küsimuse, mida ma siis päriselt soovin sellesse tiimi endast pärandina maha jätta? Mida sa soovid selle aja jooksul korda saata? Milliseks peaks su tiim kasvama või arenema, et sa saaksid südamerahus edasi liikuda? See on hea koht, kust juhina oma soovitud jalajälje teemat lahti hakata arutama. Üks pool jalajäljest on kindlasti saavutused ja äritulemused, kuid tulemustest veelgi olulisem vast on see, millise juhtimiskäekirjaga need tulemused saavutati ning millisteks inimesteks meeskonnaliikmed seeläbi kasvasid.” – Ivar Raav
Kuulake ikka …
