Riho ja Hardiga rääksime septembri viimasel päeval filmitegemisest enne ja nüüd. Mind huvitas eelkõige tsensuuri teema, aga selle kõrvale vestlesime ka kõigest muust. Meie jutuajamisest kujuneski väike ajarännak 1970-ndate aastate Pikrist läbi Brežnevi valitsusaja lõpu, perestroika, iseseisvumise ning sellele järgnenud näguripäevadele tänasesse päeva, kus ärrituvusindeks – see kontsept tuleb sisse vestluse 86. minutil – on pärast mõningaid igavusaastaid* taaskord jõudsalt tõusma hakanud.
Vestluse viimase paarikümne minuti vältel rääkisimegi selle hüpoteetilise näidiku kasvu põhjustest ja võimalikest vastuabinõudest. Saatele pealkirja andnud kõnekatkend tuleb Hardilt päris keskustelu lõpus (107. minut): “Mis on ravim kõige selle vastu? Jätkuvalt raiun nagu rauda, et teatud piirini –paraku küll mitte väga universaalne ravim – on huumorimeel.” Sellega võttis Hardi sõnad suult nii Rihol kui ka minul ja saade saigi läbi.
Head kuulamist!
Hardo
————————
* www.burke.ee/2017/02/11/tonu-onnepalu-igavuse-ja-valu-vahel/