Teadussaate “Innovaatika” järjekordses osas räägime Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teaduritega sellest, millega nemad tegelevad: nagu selgub siis väga põnevate asjadega. Ühelt pool aretavad uusi sorte nii teraviljadele, köögiviljadele kui heintaimedele ja samal ajal uurivad nende sortide kasvatamisega seotud küsimusi, sealjuures ka taimekaitse ja taime tervise valdkonda.
Taimekasvatuse Instituudi üks ülesandeid on aretada uusi, ilmastikule vastupidavaid, haigustele resistentseid ja Eesti kasvutingimustele kohastunud põllukultuuride sorte, mida siis kohalikud põllumehed saaksid meie põldudel edukalt ja kasumlikult kasvatada. Selgub, et ühe korraliku ja sobiliku uue sordi aretamine kuni seemne turustamiseni võib võtta aega kuni 15 aastat.
Töö on küll pika “vinnaga”, kuid korraga on tules paljud rauad. Aretajal peaks tagataskus olema väga erinevatele nõudmistele vastavad sordid – kas siis heade küpsetusomadustega, kõrge saagiga, varajase valmimisega, hea kvaliteediga ja nii edasi. Äsja tuldi välja uue nisusordiga, millel on eriti head saiaküpsetamise omadused ja nimigi sellele vastav – “Perenaise”.
Teadurid ütlevad, et pidevalt üritatakse aretamisele vajalikku aega vähendada, sest olla nii kaugele ette selgeltnägija trendide osas, milliste omadustega sorte kasvatajad vajavad, on väga raske. Samas kulub näiteks viljapuude aretusele aega veelgi rohkem kui põllukultuuridele – et saada “sordilehele” kõlblik õun, pirn või kreek, võib kuluda isegi 25 aastat .
Instituut tegeleb ka tavapõllumajanduse ja mahepõllumajanduse võrdlusega, mahedatele sobivate tehnoloogiatega ning mahedasse sobivate sortide aretusega. Teadurid on kindlal veendumusel, et Eestis on ka intensiivne põllundus võrreldes muu Euroopa ja maailmaga peaaegu öko, sest taimekaitse vahendeid kasutatakse vaid vajadusel (kasutatakse integreeritud taimekaitset) ja taimekaitse vahendite kasutamine on kordades väiksem kui teistes Euroopa riikides ning eriti meie kaugematel lõunanaabritel Vahemere kandist.
Samuti usuvad saatekülalised, et Eesti suudab end täielikult mahepõllundusele üle minnes ära toita küll – üleminek peaks olema aga järkjärguline, teadlaste poolt rohkem uuritud ja peame võtma arvesse, kas tarbijad jaksavad sel juhul kallimaks muutuvat toitu poest osta.
“Innovaatika” stuudios olid külas ETKI teadurid, kaeraaretaja Ilmar Tamm, talinisu aretaja Reine Koppel ja taimekaitse ekspert Pille Sooväli. Saatejuht oli ajakirjanik Martin Hanson.
Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressile [email protected].
