Kevade suveks muutumisega on jõudnud kätte ka kõrgkoolide sisseastusmiskatsed, eksamid, mis määravad nii mõnegi noore inimese saatuse kogu eluks. Vaja on teha õige, õigustatud ja mis peamine – meelepärane valik, millega hakata oma elu sisustama. Eksamid ja sisseastumiskatsed toimuvad ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA).
“Innovaatika” podcast’i stuudios on külas pianist, EMTA muusika interpretatsiooni osakonna peakoordinaator Mihkel Poll ja muusikapedagoogika eriala õppejuht Kristi Kiilu, kellega arutame tänapäevase muusikahariduse olemuse ja tulemuse teemadel. Räägime lahti selle, kuidas on muusika õppimne ja õpetamine muutunud, mida saab EMTA uues hoones õppida, kui kõrgelt mainitud kool maailmamastaabis lenadab ja anname nõu potentsiaalsele sisseasutjale. Piltlikult läheneme muusikaharidusele pigem filosoofiliselt, kui hakkame arutama detaile nagu kursiivsed kadentsid kirikulauludes või mõne suurvormi täpne taktimõõt.
“Muusika nagu ka maailm tervikuna on ju pidevas muutumises, nii ka muusikaline haridus ja see kuidas seda edasi antakse ning ka omandatakse. Muusikaharidus tugineb pikaaegsetele traditsioonidele, kuid iga ajastu lisab sinna oma aktsendi. Üks interpreet või helilooja areneb tegelikult kogu elu, muusikaharidus näitab talle kätte need rajad, mida mööda ise edasi minna. Kahtlemata on ka 21. sajandil möödapääsmatu muusikat õpetada ilma vahetu õpilane-õpetaja, meister-sell, kontaktita. Sellises suhtes õpib nii õpetatav kui ka õpetaja. Muusikaga tegelemine, nii selle esitamine, loomine kui õpetamine on justkui suures ilu-universumis viibimine, kus on lõputult rikkusi mida leida ning teistega jagada” mainib Poll.
Kiilu lisab sellele, et muusikahariduse üheks suureks eesmärgiks on olla kogu kultuuri igakülgne osa ja selle ühiskonna, kus seda haridust antakse, üks alustaladest.
“Kui rääkida muusikaharidusest üldhariduse võtmes, siis just see on meie väärtushoiakute kujundaja, samuti kasvatab see meile teadlikku kontserdipublikut. Ning loomulikult on muusika see, mille kaudu me kõik end tahes-tahtmata identifitseerime. Kõige kuulsam eestlane maailmas on Arvo Pärt, iga viie aasta tagant toimub kogu Eestit ühendav laulupidu ja nii edasi,” lisab Kiilu.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial valmis äsja ka tuttuushoonetekompleks, mis viis sisus juba 21. sajandis olnud õppetöö ka vormiliselt samale tasemele. Nüüd on koolil olemas oma tippakustika ja kõikide võimalustega 500-kohaline kontsertsaal, blackbox, uued klassiruumid ja stuudiod. Samuti on koolis võimalik kasutada väga innovaatilist viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogiat LoLa, mis võimaldab ülikiiret internetti kasutades ka distantsilt üheaegselt koos musitseerida: pianist Tallinnas, viiuldaja Tel Avivis, tšellist Sydneys, flöödimängija Rio de Janeiros ja publik New Yorkis Carnegie Hall’is.
Akadeemia võtab uueks õppeaastaks avaldusi vastu kuni 25. juunini, enne on võimalik end koolis toimuvaga viia kurssi kooli kodulehel (www.ema.edu.ee), samuti on võimalik küsida nõu kooli pedagoogidelt ja tulla ka koliga tutvuma.
Teadus- ja hariduspodcast’i “Innovaatika” juhtis ajakirjanik Martin Hanson.
Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressile [email protected].
