Vali episoodPodcastid.ee
0:000:00
Episood
Gamay viinamari seostub enim Beaujolais’ kergete punaveinidega. See piirkond võiks praegusel kujul aga ka olemata olla, kui kohalikud oleksid ühe Burgundia hertsogi resoluutset käsku täitnud. Marjast räägib lähemalt Mikk Parre Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonist.
Gamay’ga seostub tähtpäev ja vein, millest on põhjust rääkida selle saate avaldamispäeval ehk novembri kolmandal neljapäeval. Sel aastal juhtub see olema 18. november. Just siis avatakse käesoleva aasta värske Beaujolais Nouveau ehk kahe kuu vanune ülivärske vein. Nähtuse ajalugu - juua peo vormis sama aasta noort veini - ulatub iseenesest sajandite taha. 1945. aastal löödi aga seaduseks reegel, et Beaujolais’ piirkonnas on olemas luba kõrtsides ja pidudeks müüa samal aastal korjatud viinamarjadest tehtud veine. Paar-kolmkümmend aastat hiljem sai see noor vein juba üleilmselt tuntuks. 1967. aastal sai Beaujolais Nouveau päevaks 15. november, kuid 1985. aastal muudeti see novembri kolmanda nädala neljapäevaks.
Beaujolais Nouveau tasub ära juua võimalikult värskena, aeg seda paremaks ei muuda. Juua tasub seda jahutatuna umbes 10-12 kraadi juures. Juurde haukamiseks on mõnusad külmad lihalõigud, pasteet, aga ka mõned linnulihatoidud.
Alaline küsimus on, kas Beaujolais on või ei ole Burgundia piirkonna osa. Vaidlused käivad. Sisuliselt on tegemist erinevates maakondades asuvate aladega ja ega liiga rõõmsad ei ole nende mõttelise ühendamise üle inimesed ühelt ega teiselt poolelt.
Gamay üheks vanemaks on Pinot Noir ja teiseks Gouais Blanc. On nii tumeda kui heleda sisuga variatsioone. Ehkki peamiselt on temaga seotud juba mainitud Beaujolais piirkond, siis mõned kasvukohad on tal siiski veel. Gamay’d leiab näiteks Prantsusmaal Loire’is, kus ta on enamasti seguveinide osaks. Uues maailmas kasvab Gamay’d Austraalias Victoria piirkonnas ja USAs Oregoni osariigis.
Veini valmistamise peamine tehnika on süsihappegaasi-matseratsioon. Sel moel valmivad kõik Beaujolais Nouveau veinid. Keerulise nime taga on oluliselt lihtsam protsess, mis tähendab seda, et marjad pannakse käärima tervete kobaratena. Kobarate raskuse all purunevad alumised marjad, millest hakkab eralduma mahla. Käärivast mahlast eraldub süsihappegaas. Hapnik surutakse seetõttu nõust väljas ja käärimine toimub CO2 keskkonnas. Süsihappegaasi mõjul toimub käärimine ka purunemata marjadest. Sisuliselt võimaldab see tehnika saada veinist üsna kiiresti joodava veini, mis ei pea pikalt oma aega ootama. Nii et banaanised-tuttyfruttysed noored veinid ühes kirevate siltidega ette ja läheb!
Veinid, mida saates mekkisime:
Domaine Joubert, Cote du Py Morgon 2017 - Kohvila (https://www.facebook.com/profile.php?id=100063716283085) Louis Max, Moulin à Vent, 2018 - Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/moulin-a-vent) Georges Duboeuf, Beaujolais-Village, 2020 - Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/georges-duboeuf-beaujolais-villages/)
Saates kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljeed Igor Sööti. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.