Vala välja! #62: Lõhnameeled taas üles leidnud sommeljee Kadri Kroon

Pandeemia lainetusest gastronoomiavaldkonnas rääkisime ka eelmises Gurmaani numbris, kus sai kirjutatud sellest, kuidas maailmas on hulk tippkokki ja -sommeljeesid, kes koroona läbipõdemisel kaotasid oma senised maitse- ja lõhnatajud. Täna aga tuleme kodule märksa lähemale ja räägime Eesti tippsommeljee Kadri Krooniga, kuidas tema ühel päeval kõige mõnusa asemel „rääsunud lehmaluda” aroome tundis.

Kadri Kroon on Eesti veiniseltskonna üks käilakuju, on olnud nii Eesti Sommeljede Assotsiatsiooni kui ka Sommeljeede Erakooli loomise juures, lükanud käima ja vedanud eest mitmeid Eesti restorane ning kohvikuid, kirjutanud hulga veini- ja toiduteemalisi raamatuid ning loendamatu arvu artikleid paljudes väljaannetes. Lisaks sellele toimetab veinikoolitajana ja on lihtsalt saba ning sarvedega veinis, toidus, maitsetes ja aroomides sees.

Aga alguse sai Kadri veinisuhe, räägime siis professionaalsest suhtest, 90ndate keskel, kui ülikoolis etümoloogiat õppinud neiu asus kirjutama magistritööd. Töö teemaks valis Kadri veinialased terminid eesti keeles. Minnes Tartu Ülikooli raamatukogusse, leidis ta eest vaid kaks, rõhutan kaks, Eesti meedias avaldatud artiklit veinist. Parema raamatusaagi sai tulevane sommeljee aga Helsingist ja Pariisist. Magistritöö sai valmis ja kaitstud, kuid vein oli võlunud nii palju, et keelekorrektori või teadlase tee asendus sellega, mida pidi Kadri ka praegu sammub.

„Mehega just äsja arvutasime, et olen kogu oma karjääri jooksul olnud seotud või juhtinud kahtekümmet projekti, mõni suurem, mõni väiksem. Ma olen alati olnud otsija, uurija ja pigem on mind tõmmanud käima erilised kohad ja erilised veinid. Hetkel näiteks pakub mulle väga huvi Inglismaal toimuv ja täpsemalt siis rahulikud veinid. Kui Inglismaa vahuveinid on ka rahvusvaheliselt palju tunnustust saanud, siis paljud punased, mis on äärmiselt vinged, on jäänud tagaplaanile. Samamoodi huvitab mind hetkel Kreeka vein ja mis sellega toimub. Kõik ütlevad, et Kreeka vein on jube. Ma vaidlen vastu. Sealt kandist nagu ka Ida-Euroopa riikidest tuleb väga vinget kraami,” räägib Kadri.

Oma lemmikviinamarjaks peab sommeljee „Pinot Noiri”. Põhjendus on lihtne: see mari lubab valmistada hellemaid, kergemaid veine. „Mulle meeldivad pigem sellised naiselikumad veinid, milles on õrnust, selgust ja kust tuleb – nagu naistest endist – neid sügavamaid nüansse otsida, need pole nii esiplaanil,” räägib Kadri.

Magistritöö, mis võttis vaatluse alla eesti keelse veiniterminoloogia, on siiani laiemale ringile avaldamata. Kindlasti tuleks seda teha, sest siiani ei ole veinitermineid piisavalt eestindatud või saavutatud ekspertideülest kokkulepet, mis mida tähendab. Julgustame Kadrit seda 25 aasta vanust teadustööd revideerima ja avaldama.

Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.