Kaalulangetus jääb sageli inimestel ajutiseks. Miks kilod pärast dieeti naasevad?

Uue aasta algus toob paljudele kaasa lubaduse oma kehakaalu langetada. Taskuhäälingu „ Vaimse tervise heaks “ aasta esimeses episoodis vaadeldakse kaalulangetust psühholoogi vaatenurgast ning küsitakse, miks jäävad head kavatsused nii sageli tulemusteta.

Keskendume sel korral kehakaalu ja kaalulangetuse psühholoogilistele mehhanismidele. Saatekülaliseks on kehakaalu ja kaalulangetuse psühholoog Kari Kuulman , kes on üle kümne aasta uurinud kehakaalu kujunemist ning kaalulangetamisega seotud ebaõnnestumisi. Oma töös ühendab ta teadusuuringud, isikliku kogemuse ja Tartu Ülikoolis tehtava doktoritöö eesmärgid.

Statistika järgi on ligikaudu 80 protsenti eestlastest vähemalt korra elus püüdnud kaalu langetada, ent valdaval osal juhtudest jääb tulemus ajutiseks. Hinnanguliselt ei saavuta koguni 95 protsenti kaalulangetajatest püsivat soovitud kehakaalu. Saates arutletakse, miks see nii on ning miks kaalulangetus ebaõnnestub isegi siis, kui teadmisi justkui on.