18. osa: Robert Täht: kui nägin, mis tasemel mäng välismaal toimub, oli see hirmutav

Õhtulehe raadiosaates “Tugitoolis sportlane” oli ajakirjanikul Karl Juhkamil külas Eesti võrkpallikoondise nurgaründaja Robert Täht, kellel jäi selja taha karjääri edukaim, ent ühtlasi ka valusaim hooaeg.

Euroopa viie tugevaima sarja hulka kuuluva Türgi liiga hõbemedal kuulub kahtlemata eestlase spordisaavutuste tippu, kuid finaalseerias makstud kooliraha teeb nurgaründajale siiani haiget. Miks on ikkagi nii, et Täht kaotamist absoluutselt ei salli? Ning kuidas oli 25aastasena klubis kasvataja rollis olla?

Miks sõlmivad võrkpallurid enamasti ainult üheaastaseid lepinguid? Kas võrkpall ongi lihtsalt must-valged numbrid? Mis tunne oli neli aastat tagasi maarjamaalt otse Euroopa tippu kuuluvasse Poola liigasse siirduda ning kuidas metsast tulnud meest seal vastu võeti? Kas eestlasel on lihtsam sulanduda Poola või Türgi kultuuri?

Ühtlasi saab teada, millist lüket peab Täht oma senise karjääri suurimaks veaks, miks asuvad enamik võrkpalliklubidest pommiaukudes ning millised ühised omadused on raisakotkastel ja noortel Türgi vollefännidel.

Saate lõpus pühendatakse aega ka rahvusmeeskonnale – mis on Tähe kuue koondises veedetud aasta jooksul enim muutunud ning milliste mõtetega minnakse vastu sügisesele EM-finaalturniirile?

Vastuse saavad need ja paljud teised küsimused. Hüva kuulamist!