Tööelu #27: raudtee ei kao kuhugi, pigem selle olulisus suureneb

Uute raudteede ehitamine on olnud Eestis jutuks juba aastaid, seda peamiselt tänu Rail Balticu projektile, kuid ka kohalike teede remondi ja teedevõrgu arenduse tõttu. Eestlastele meeldib rongiga sõita, samuti raudteel kaupu vedada. Olgugi et kaubaveo tippajad on seljataha jäänud, ei näo valdkonnas tegutsevad inimesed raudtee kadumisest mingeid märke.

„Kindlasti on raudteel suur perspektiiv ka tulevikus, seda nii inimeste kui ka kaupade veol. See tähendab, et pidevalt on vaja juurde ka kogemustega töötajaid. Rail Balticu valguses oleks kahjulik, kui me peaksime raudtee ehitamiseks tooma insenerid ja ehitajad sisse. Suur üleeuroopaline projekt annabki võimaluse omada pikemat vaadet ja juba täna vajalikke inimesi hakata välja koolitama,” räägib raudtee taristu ehitusfirma GoTrack juhatuse liige Kalvi Pukka.

Go Tracki teine juhatuse liige Andrei Kletsun lisab, et hetkel annavad nemad oma töötajatele ise vajalikud teadmised raudteel töö tegemiseks. Ning nagu vanasti toimub see paljuski õpetaja ja õpilase koos tegemise läbi – enne, kui saab ise raudteed ehitama asuda, on vaja olla mõnda aega praktikandina tööde juures.

GoTrack tegutseb näiteks nii Eestis kui ka Soomes, pakkudes laia teenustevaldkonda kõikidele raudteeomanikele ja -operaatoritele. Pukka rõhutab, et Eestis saab peamiselt aga rääkida raudtee remontimisest. Uusi lõike palju ehitatud ei ole, kuid mõni siiski – taastatud on lõik Riisipere-Turba vahel, ideega pikendada see raudtee kunagi ehk Haapsaluni.

„Kohaliku raudtee hooldamise ja arendamise peamiseks suunaks on turvalisuse ja sõidukiiruste tõstmine. Raudteel on turvalisus peamine, mistõttu peab remont olema regulaarne ja kvaliteetne. Kui meil on tulevikus plaan tõsta sõidukiirused raudteel 160 kilomeetrini tunnis, siis tõuseb vajadus selle turvalisuse järele veelgi,” mainib Kletsun.

Raudtee taristu olukorda ja raudtee üldist tulevikku tutvustasid saates ehitusfirma GoTrack juhatuse liikmed Kalvi Pukka ja Andrei Kletsun. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Küsimuste ja kommentaaride puhul kirjutage meile aadressil [email protected].