Rakenduskeemia ja geenitehnoloogia

TalTechi stuudios arutasid geenitehnoloogia ja keemia mineviku ning tuleviku teemal kolm geenitehnoloogi – rakenduskeemia ja geenitehnoloogia programmijuht Ott Scheler, kolmanda kursuse bakalaureusetudeng Andro Urb ning 4-aastase bakalaureuse läbinud geenitehnoloog Hele-Riin Pihel, tuntud ka TalTechi turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhina.

Kas teadlane on päriselt lahe olla? Kas tehnoloogiliselt on täna võimalik ennast kloonida lasta? Mis on geenitehnoloogiaõpingutes üllatavat? Kui mugav on vanuses 30+ alustada bakalaureusetudengina? Kas sisemise motivatsiooni korral on võimalik kehvad reaalteadmised ühe suvega TalTechi loodusteaduskonna jaoks piisavaks õppida? Keemia ja geenitehnoloogia – praktikule või teoreetikule? Mis rakendust on bakalaureusetudengil uurimisrühma või teadusettevõtte juures? Milliseid põnevaid (ulme)lugusid elu tekkest laborites pajatatakse? Kas pärilikud haigused ja kromosoomivead on varsti ümberpööratavad? Kas bakalaureusekraadist huvitavaks tööeluks piisab või on geenitehnoloogias mõtet arvestada kohe ka magistrantuuriga? Puudulikud teadmised või enesejuhtimisoskus - kumb on keskmisele tudengile suuremaks takistuseks? Mis huvitab nii gümnasiste kui bakalaureusetudengeid geenitehnoloogia juures enim? Kuidas ERASMUS ja EuroTeq tudengi maailma võivad avardada?

Keemia ja geenitehnoloogia aitavad tulevikus mitmel erineval suunal – võid töötada ükskõik mis valdkonnas eksperdina, sest oskad näha suurt pilti ja eristada head halvast. Riigisektor, erasektor, kolmas sektor - kasvõi turundusjuhiks võib saada geenitehnoloogiaharidusega! Kuula lustakat podcasti ja kui hakkas huvitama, uuri palun eriala kohta https://taltech.ee/rakenduskeemia-ja-geenitehnoloogia täpsemalt ning astu sisse!