#262 Vano Allsalu ja Märt Väljataga "Mõtte taotud ahelad"

„Mulle tundub, et tänapäeva maailmas pendeldavad inimesed kahe vastandliku arusaama vahel. Psühhoteraapias ja ka mujal valitseb klišee, et kõik on mõtlemises kinni; kui muudame mõtlemist, muutub ka maailm. Kuivõrd kujutlus on midagi, mida me saame oma tahtega mingil määral juhtida, siis muutuvat ühes uue kujutlusega ka maailm meie ümber. William Blake’il on kuulus luulerida „the mind-forg’d manacles I hear“ – meid kammitsevad „mõtte taotud rauad“. See on selline hipi unelm, et kui meil õnnestuks kuidagi kujutlus vabaks lasta, siis kõik muutuks, justkui maailm ise meile mingeid piiranguid ei seakski.“ ütles luuletaja ja tõlkija Märt Väljataga Tähenduse teejuhtide 57. numbrile antud intervjuus „Kuningriigi saladus“ [1].

Samanimelise saatesarja 262. vestlusringis tulime Väljataga ja Vano Allsaluga [2] Blake’i juurde tagasi. „Blake rõhutab kujutlusvõime tähtsust. Tema arvates saavad kõik maailma hädad alguse teatud tardumusest, kujutlusvõime kivistumisest. Aldous Huxley kasutas Blake’i kuulsat metafoori taju määrdunud ustest. Meil kõigil on mingisugused kasvatuse, koolihariduse ja keelega kaasa antud klišeed või stereotüübid. Me kogeme maailma sellistesse üksustesse liigendatuna, nagu me seda parajasti kogeme. Kui me oma taju uksed puhtaks nühiksime, näeksime liivateras maailma ja hoiaksime lõpmatust oma peopesas. Selleks, et toimuks ümbersünd, tuleb kammitsev koorik ära lõhkuda. Kaplinskil – kes on ju ka müstiline luuletaja – kordub samuti kujund seestpoolt munakoort toksivast tibust,“ lisas Märt kõnealuses keskustelus (88. minut).

Vestluse lõpus viisin jutu Blake’i rollile käimasolevas suures transformatsioonis [3]. „Me kõik tunneme, et mõtte sepistatud rauad või vaimu taotud ahelad on hakanud ära kukkuma,“ ütles Märt (120. minut), „aga mis sealt lõpuks välja koorub, ei oska praegu keegi ette aimata. On selline ooteseisund. Minu arvates on kõige tõenäolisem, et jäädaksegi toksima, munakoor ei purune ja mingit uut ilmutust ei tule.“

„Blake’i luuleread „To see a world in a grain of sand / And a heaven in a wild flower, / Hold infinity in the palm of your hand / And eternity in an hour” kõlavad kaasa kõigis, kes püüdlevad parema mina poole,” sekundeeris Märdile Vano (122. minut). “Mind võlub tema puhul kõige enam pildi ja sõna ühtsus – see, kuidas luua sõnadega kujutlusi ja neidsamu kujutlusi siis jälle sõnadeks tagasi konverteerida.“ Sellisena on Blake Vano sõnul meile ka tänapäeval hea õpetaja, seda nii kunstipraktikas kui ka elu eksistentsiaalsemates ja dionüüslikemates aspektides. Mõlemad saatekülalised hindasid kõrgelt Blake’i julgust, kindlameelsust ja visadust. „Mulle tundub, et ta ütleb meile: „Julge olla sina ise, julge kujutleda oma kujutlusi!“ võttis Vano saate lõpus (123. minut) kontrakultuuri prohveti [4] igihalja sõnumi kenasti kokku.

Head uudistamist!

H.

–––––––––––––––

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8344123...

[2] https://www.youtube.com/live/P6midIj2...

[3] https://www.youtube.com/live/lWpcwhWc...

[4] https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.