Kirjeldus
Lauluteksti aluseks on Vastseliina kihelkonnast 1894. a. Peeter Saare poolt kogutud tekst (EKM ERA, H I 6, 82/3 (4)). Redigeeris ja murdekeelt toimetas Urmas Kalla. Viisi aluseks on Rõuge kihelkonnas Sika külas elanud Jaan Jakobsoni lauluviis, mille pani 1890. a. kirja Jakob Orav (EKM ERA, EÜS I 112 (5)). Tõusin hommikul üles ja nägin õues kurge kündmas. Tapsin kure ning viisin ta koju emale küpsetada. Ema pani kure vakka, kus temast kasvas kaunis neiu. Neiule tulid kosja kuu, päike ja täht. Kuu ja päikese lükkas neiu tagasi, ent tähe kosjad võttis vastu. Kui täht tahtis neiut kaasa viia, hakkas ema nutma: andsid aega neidu kasvatada, anna nüüd aega ka ehtida. „Tähemõrsja” laulu üks võimalikke algusmotiive jutustab kündvast kurest. Motiivi loogika ei avane otsesõnu, ebaselgeks jääb nii see, miks kurg künnab, kui ka see, kuidas temast saab neiu. Seetõttu saab kõnelda vaid võimalikest tõlgendustest ja oletustest, mille järgi võib kurg olla eufemistlik või metafoorne kujund, osutades kas neiule endale, mõnele teisele müütilisele tegelasele, loomale või üleloomulikule olendile.
