Kirjeldus
Teksti aluseks on 1896. a. Ambla kihelkonnast Otto Hintzenbergi kogutud tekst, mille laulis Leenu Tiik (EKM ERA, E 40193). Laulu viisilähe ei ole teada. Seda on lauldud viimastel aastakümnetel ka muude sõnadega ja võimalik, et viis on tuletis ühest või mitmest üleskirjutatud või salvestatud viisist (näiteks Kolga-Jaanist Marie Sepalt salvestatud viis 1937. aastast või üks Karl August Hermanni kogus leiduv viis 1875. aastast, EKM ERA, ERA, Pl 48 A1 ja EÜS IV 564 (1260)).
Riia sepp tegi mulle kuldse peigmehe. Kullast ja hõbedast mees oli aga külm ja elutu. Kaebasin oma muret vanematele naistele, kes soovitasid mul kuldse peigmehe asemel valida endale mees päris inimeste hulgast. Lihast ja luust mees on soojem.
Laul kuldmehest on levinud vaid Ambla kihelkonnas ning kujutab endast laulutüüpide „Kuldnaine” või „Puunaine” teisendit. Enamasti valmistab sepp tehisnaise endale. Tema soov luua ideaalne abikaasa kukub aga läbi, sest tal ei õnnestu anda kaasale hinge. Sarnaseid müüte leidub nii Euroopas kui ka kaugemal, nende üheks taustaks võib olla rituaalsete jumalakujude tegemine. Moraliseeriv õpetus sõltub seejuures alati ajastust ja tõlgendaja taustast.
