Kirjeldus
Viisi aluseks on Kaarma kihelkonnast 1889. a. üles kirjutatud lauluviis (EKM ERA, EÜS IV 237 (330)). Kogujaks David (Tavit) Jakson. Lauluteksti aluseks on samal aastal Johan Kappeli poolt Kaarma kihelkonnas üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H II 18, 607/8 (2)).
Ma olin edev ja käbe tüdruk. Külarahvas muudkui imestas: kes on see iludus!? Ema aga kostis vastu: „See on minu tütar. Kes tahab kosja tulla, olgu uhke mees hea hobusega!” Päevad läksid, mina ootasin ikka ainult jõukamat peigmeest. Naabri Liisa sai juba rikkale mehele, minul aga polnud kedagi. Tulgu või mõni vigane, peaasi et mees. Ütlen veel kord: olgu su tuba kas või uhkesti värvitud, mina ei lähe sellisele hirmsale mehele. Kui tuled, kõõritad ja mossitad õues, kui saad tuppa, oled äkiline ja läbematu.
Kosjateemalises laulus kõlab ilusa neiu sisekõne: kuigi ta ihkab ideaalset kosilast, võib liiga kaua valides juhtuda, et lõpuks tuleb leppida hoopis kehva peigmehega, keda ta tegelikult ei soovi. Lõpuosa värsid seostuvad ka peiu pilkamisega pulmalauludes.
Tammeougu Mari ehk Mari Lepik laulab koos Sõrve laulurühmaga Ammuker. Ammukeris laulavad veel Tammeougu Auli Parrest, Tammeniidi Elve Lepik, Maie Väljaäär, Ainika Jakobson, Jõe Laura Naagel, Lepigu Merike Sepp ja Uustlu Luule Rajaver.
