Kirjeldus
Laulu teksti on üles kirjutanud Karl Viljak ja Gustav Vilberg Joosep Kilströmilt Kuusalu kihelkonnast Pedaspää külast 1911. a. (EKM ERA, EÜS VIII 1766/9 (152)). Viis on pärit samasisulisest laulust, mille salvestas Rudolf Põldmäe Kuusalu kihelkonnas 1937. a. Toona olid lauljateks Triinu Ungers, Anna Matvei ja Leena Kröönvalk (ERA, Fon 506 c).
Noormees laulab: nägin neide sirgumas ja hakkasin salaja hobust poputama. Kosutasin teda hea söögiga, ilma et vanemad oleksid sellest midagi teadnud. Kui täkk oli kosunud, lasin ta rautada ja sõitsin Kõrvele kosja. Talu värav, aed ega kaev ei teinud minu tulekust välja. Astusin tuppa ja püüdsin juttu teha, vastust aga ei saanud ning peretütar ei tulnud mulle. Kui sõitsin koju tagasi, tuli mulle vastu vanamees, kes soovitas hobust natuke rohkem ehtida – pane hobusele siidist tekk ja ehi kabjad karraga. Kui ma nüüd sellise uhke hobusega neiu õuele sõitsin, võttis talu mind hästi vastu, perevanemad tervitasid mind ja nende kaunis tütar tuli mulle naiseks.
Leanne Barbole laulab järgi Marion Selgall.
