
Esmaspäeviti kell 14.05 on eetris välismaailma teemasid kajastav "Välistund". Saatejuhid on Astrid Kannel, Evelyn Kaldoja, Indrek Kiisler ja Peeter Kaldre.

Külas on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Kesksuse direktor Kristi Raik ja kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kes oli täiemahulise sõja puhkemise ajal Kiievis meie saadik. Saa

USA operatsioonid Venezuelas ja Iraanis, Iisraeli sõda Gazas ja Venemaa rünnak Ukraina vastu on purustanud arusaamu rahvusvahelisest õigusest.

Räägime Venemaa-Ukraina-USA kõnelustest, Ukraina väljavaadetest jõuda õiglase rahuni, Iraanist ja USA presidendi Donald Trumpi Gaza rahuplaanist.

USA president jätkab visalt nõudmist, et Gröönimaa peab kuuluma ühendriikidele. Mida see tähendab Euroopa julgeolekule ja mida gröönlased ise asjast arvavad?

Selle üle, mis Venezuelas ja Venezuelaga toimub ja toimuma hakata võiks, arutlevad Ladina-Ameerika ekspert Hannes Saarmets, Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse asejuht Helga Ka

Uue aasta esimeses "Välistunnis" vaatavad saate põhitegijad tagasi aastasse 2025 ning katsuvad ennustada ka alanud aasta võimalikke arenguid.

Olukorrast Ukrainas kõnelevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kristi Raik ja Venemaa ekspert Karmo Tüür.

Vene režiimi juht Putin ähvardas jälle Euroopat sõjaga.

Palju diplomaatilist tööd ja läbirääkimisi Ukraina tuleviku osas jääb varjatuks.

Võtame vaatluse alla Euroopa julgeoleku ja küsime, millised tagajärjed võivad olla kogu rahvusvahelisele olukorrale, kui peaks teoks saama kurikuulus rahuplaan Ukrainale, mille mus

Esmaspäevases "Välistunnis" arutame olukorda Ukrainas ja Venemaal.

ELi vastse laienemispaketi valguses arutlevad Eestit ELi juures esindav suursaadik Kyllike Sillaste-Elling, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Elis Paemurd ja saatejuht Evely

Maailmamajandus on rahunemas pärast USA presidendi aasta esimese poole jõulisi samme tõsta tolle pea kõikide riikide kaupadele.

Gaza suhteliselt ootamatu vaherahu on hapralt püsinud, kuid piirkonna tulevik on endiselt tume. Palestiina küsimus on tõsiselt ajanud tülli ka paljud inimesed Läänemaailmas.

Uurime, milline on tänaseks NATO tervis ja valmisolek tõrjuda Venemaa provokatsioone ja võimalikku agressiooni ning kui pühendunud on USA alliansi kaitsmisel.

Räägime droonimüürist, külmutatud Vene varade kasutuselevõtu võimalustest ja sellest, kui tugevaks saab hinnata Euroopa vastust meid üha enam terroriseerivale Venemaale.

Veel hiljuti oli Lääne ajakirjanduse lemmikteema see, kas Narva on Venemaa järgmise agressiooni sihtkoht. Kui päevakohane on see küsimus praegu, mil Venemaa terroriseerib kogu Euro

USA tagasihoidlik reaktsioon Venemaa droonidele Poolas on muutnud Euroopa liidrid murelikuks. NATO vastusammude jõulisus on samuti endiselt küsimärgi all.

Seekordses "Välistunnis" räägib ELi välispoliitika tegemisest ühenduse kõrge esindaja Kaja Kallas. Saatejuht on Evelyn Kaldoja.

Egod välispoliitikas Kuigi diplomaatia esimese reegli kohaselt on riikidel välispoliitikas ainult huvid ja veel kord vaid huvid, siis tegelik elu on keerulisem. Kui palju mõjutavad

Ukraina sõjas suri teadaolevalt viies eestlane, kes vabatahtlikult Venemaa vägede vastu võitles.

Venemaa trikitamise tõttu on Ukraina rahukõnelused jooksnud ummikusse.

Kuidas mõjutavad Alaska tippkohtumise tulemused Euroopa, Ukraina ja Eesti edasisi samme välis- ja kaitsepoliitika ülesehitamisel?

Arutame selle üle, mida oodata Venemaa ja USA presidentide kohtumiselt Alaskal.

Mida arvata värsketest teadetest ELi-USA kaubanduskõnelustelt? Millises seisus on Euroopa ja Ameerika Ühendriikide läbisaamine pool aastat pärast Donald Trumpi ametisse vannutamist

Saade võtab vaatluse alla NATO idatiiva kaitsmise Vene ohu vastu ja uurib, millist heidutust selleks pakuvad USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tuumarelvad.

USA president Donald Trump on küll Venemaa juhis Vladimir Putinis pettunud, kuid annab talle mingil põhjusel endiselt ajapikendust. Samal ajal, kui Euroopa Liit kiitis heaks uued V

Räägime Ukraina sõja seisust ja Kurdistani Tööpartei relvade maha panekust.

Venemaa korraldab Ukrainale aina suuremaid õhurünnakuid, kuid rinne seisab. USA ja Venemaa juhtide kõne ei toonud taaskord tulemust ning Vladimir Putin kinnitas, et ei tagane oma e

Iraani renomee on saanud pärast allajäämist Iisraeli ja USA õhulöökidele tugevasti kannatada. Samal ajal kinnitas NATO tippkohtumine eesmärgi, mis tõstab järsult kaitsevaldkonna ra