
"Rohepööre" podcast on praktiline ja nõuandev saade, kus me räägime põnevate külalistega, kuidas iga inimene ise saab panustada jätkusuutlikusse arenguse, puhtamasse keskkonda ja mõjutada kliimapoliitikat. Igas saates külalisteks erinevate ettevõtete esindajad.

"Jätkusuutlikkus tähendab minu jaoks terviklikku lähenemist ja aktiivset suhtumist," ütleb legendaarne zooloog Aleksei Turovski värskes "Rohepööre" taskuhäälingu osas. Muidugi oli

Erinevad uuringud on leidnud, et globaalne tervisesüsteem paiskab keskkonda kuni viis protsenti maailma kasvuhoonegaasidest. Mida vanemaks saavad ühiskonnad, mida haigemaks jääb ra

Kaspar Oja tegeleb igapäevaselt lisaks muudele vastutustele ja teemadele ka Kliimanõukogu juhina. Miks Kliimanõukogu vajalik on, kuidas on seotud keskkonnahoid ja majandus ning kui

Jätkusuutlikkus on sõna, termini ja mõtteviisina surunud end absoluutselt igasse eluvaldkonda. Paljudel juhtudel on aga selle sõna või termini olemust mõnes situatsioonis keeruline

Kelle kaela peaks veerema vastutus ühes lihtsas küsimuses: kes peaks tegema tervist ja jätkusuutlikkust silmas pidades poeriiulite vahel õigeid valikuid – kas tarbija või kaupmees?

Rain Vääna (KWOTA tegevjuht) tegeleb igapäevaselt selle nimel, et materjalide taaskasutus suureneks süsiniku kompenseerimise mudeli kaudu. Miks see üldse vajalik on ning kuidas on

Evelin Heiberg ( Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht) tegeleb igapäevaselt selle nimel, et teadlikkus jätkusuutlikkuse teemadest kasvaks nii Orkla siseselt kui ka väliselt. Mida ja m

Mark Skljarovil ( Wastelockeri tegevjuht) toob jäätmemajandusse andmed ja reaalajas tagasisidestamise. Mida ta Eestis ja välismaal prügi teemas on näinud ning visuaaliserib tulevik

Rohepööre on paratamatult meil juba käimas, seda veavad täna peamiselt ettevõtjad. Ning nagu nemad ütlevad, siis riik pisut lohistab jalgu järgi: ei julgeta võtta vastu rohepöörde

Seekordses podcastis „Rohepööre“ käisid külas Ringo ja Jaan ettevõttest Foxway, mis tegeleb elektroonikaseadmete väärindamisega. Aga mida see täpsemalt tähendab ja miks ringmajandu

Ettevõtjad tunnevad jätkusuutlikku maailmavaadet silmas pidades üha rohkem huvi oma tarneahela ja koostööpartnerite vastu. Kas rohelised äriregulatsioonid söövad mitte-jätkusuutlik

Jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day tuleb jutuks ka säästev tarkvaraarendus ja roheline kodeerimine. Mida need õigupoolest tähendavad ja kas tavainimene saab oma igapäevaste käi

Et kõik ettevõtted ja suurkorporatsioonid järsku valgustuks ja maakera tervisele hakkaks mõtlema ... seda on Kristi Saare sõnutsi natuke naiivne loota. Küll aga saab rohepoliitikag

Kas oled kogenud, et vahel on keeruline oma sõnumit kuulajateni viia, olgugi et teema on oluline ja vajab tähelepanu? Kui jah, siis tea, et kindlasti pole sa ainus ning sageli jääb

Reet Aus (Aus Design'i ja Upmade'i asutaja) on juba aastaid tegutsenud selle nimel, et moetööstus muutuks jätkusuutlikumaks. Mida ta selle aja jooksul mõistnud on ning mida saaks i

Jätkusuutlikkuse temaatika mõjutab üha rohkem ettevõtlust ja majanduskeskkonda. Seda läbi erinevate uute regulatsioonide ja ootuste, aga veelgi enam läbi aktsionäride, investorite

Puhas vesi on olnud viimased kuud ka Eestis üheks olulisimaks vestlusteemaks. Põhjuse on andnud selleks nii Tartu spaas ja ujulas leitud bakterid kui ka Kuressaare joogivee saastum

Seekordses saates „Rohepööre“ käis külas Impact Day kaaskorraldaja, Fairtrade'i Baltikumi esindaja Jana Jesmin. Mida õiglase kaubanduse tähis endast kujutab, kuidas see sündis ja m

Oleme inimkonnana uusi tehnoloogiad töösse võtnud varemgi, sel korral tasub olla targem ja võimalikke mõjusid kaardistada enne, kui pöördumatu reaalsus pärale jõuab. Kui leiutati a

Prügimäed, mis suurürituste käigus tekivad, jäävad tavakülastajale enamasti märkamatuks, kuid probleem on sellegipoolest päevakajaline. Kuidas ürituste korraldamisele jätkusuutliku

Saates „Rohepööre“ käis külas Peetri Pizza tootmis- ja teenindusjuht Rita Veskimeister, kes selgitas, et 70 protsenti kõikidest pitsadest ostetakse kaasa. Pitsakarp on toidu kaasav

Uus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood (aastatel 2021-2027) toob kaasa pinnaseire kohustusliku rakendamise. Juba alates 2023. aastast tuleb pindalatoetuste

Päikesest elektrienergia tootmine ei ole vaid suurte investeeringutega ehitatud, hektareid katvate jaamade pärusmaa. Reaalsuses saab absoluutselt iga inimene, kellel on soov ise en

Me kõik peame oma igapäevaprügi kusagile panema ning olgu see hoovis asuv konteiner siis juba parim - kestev ja kerge ning sobiks iga prügiauto jaoks. Kuidas aga niisugust konteine

Rohekonverentsil „Nüüd ja 10 aasta pärast“ arutatakse Alexela Kontserdimajas selle üle, miks oleme jõudnud olukorda, kus Eesti energeetikaalane varustuskindlus sõltub paljuski teis

Kuni teise maailmasõjani ehitati suurem osa maju maailmas puidust. Edasi arenesid paralleelselt eest ära inimeste ambitsioonid ja oskused hooneid metallist ning betoonist kokku pan

Heaoluühiskond küll, aga kõigile ikka ei jätku! Miks? Toiduraiskamine on jätkusuutliku maailmavaate üks põhilisi valupunkte. Kõigile justkui jätkuks, ometi peavad paljud siiski puu

Seekordses Rohepöörde saates on külas Nurme Looduskosmeetika kaasasutaja Marit Tiits. Vestluses Maritiga tuleb välja, millised on need sammud läbi mille Nurme Looduskosmeetika proo

Kliimakriisist, rohekatastroofist ja välja surevatest liblikaliikidest kuuleme peaaegu iga päev. Kuidas me õigupoolest siis sellisesse olukorda sattunud oleme? Ja mida teha, et olu

Looduslike ehitusmaterjalide propageerimine ja kasutamine kogub Eestis järjest hoogu. Põhuplaadist ehitatakse nii suuri tootmishooneid, elumaju, helistuudioid kui ka palju muud.