
Pärimuse podcast FOLKSTI kutsub kõiki rändama meie esivanemate radadele ja mõtteilmadesse – lihtsalt, otse ja omadega.

Mida me nimetame rahvameditsiiniks? Kui haige või terve oli meie esivanem? Kust pärinesid haigused meie esivanemate arvates? Mil viisil haigusi raviti? Kas sõna saab tervendada? Ne

Kui palju mardi- ja kadripäevalaule on talletatud Eesti Rahvaluule Arhiivi? Kas samadel viisidel on laulnud ka teised maskeerujad: andrese – , tabani-, tooma-, hingesandid ja

Kas pillimänguoskused on traditsiooniliselt levinud pigem kitsas pereringis isalt pojale või külapidi? Kui sarnased olid ühes piirkonnas elavate pillimeeste mängustiilid? Kas vanas

Kas eestlastel on olemas pill, mida võib pidada meile ainuomaseks? Missugune kõla oli rahvapillidel vanasti? Kas vanemal ajal kogus tuntust ka mõni naissoost pillimees? Milline mai

Miks on inimesed pidanud vajalikuks hakata tantsima? Kas eakatel kõlbab tantsida? Kas meie naistel ja meestel on olnud eraldi omad tantsud? Kas pärimustantsus on kohta ükikule tant

Kust pärineb sõna “regilaul”? Kuidas regilaulu ära tunda? Millest regilaulud räägivad? Kuidas hinnata laulude vanust? Kas tänapäeval saavad inimesed regilauludest aru? Neile ja pal

Kui vana on eesti keel ja kui kaua tunneb maailm meid eestlaste nime all? Millised on meie emakeeles säilinud pärandsõnad? Miks keel muutub? Kui palju on meil esivanemate eesti kee

Milliseid toite võis näha meie esivanemate laual? Mida söödi suurtel ikalduse- ja näljaaastatel? Mitu korda päevas võis eestlane endale toidupause lubada? Kas talurahvas hobuseliha

Saates tuleb juttu vaestest, vallasantidest ja kerjustest meie talurahva seas. Mida tähendab vaesus ja kui vaene pidi olema, et vallasandi nimi pälvida? Kas vaeseks sünniti või saa

Tänapäeva maailmas, kus vend tapleb vennaga ja headusele tundub jäävat üha vähem ruumi, tekivad paratamatult pooled – meie ja nemad, omad ja võõrad. Kas tegu on tänapäevase arusaam

Räägime igavikulistest teemadest, millega me puutume kokku varem või hiljem, sest elu see on ajalik ning meie mälu ja tänane maailm tugineb paljuski varem elanud inimeste mõtetele,

Carmen Küngas on Lõuna-Eesti juurtega käsitöömeister, kes on elukutselt rõivaste konstruktor. Kui ta 2004. aastal juhuslikult oma esimest rahvarõivaste komplekti valmistama ha

Pärimuse podcast Folksti saatekülaliseks on Tanel Ots, kelle igapäevane töö möödub Saku vallavalitsuses. Lisaks on ta EELK õpetajana tegutsenud ligi 30 aastat. Kodanikuühiskonna li

Kristel Kivari on Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadur. Oma doktorikraadi kaitses ta teemal “Nõiavits loomuliku ja üleloomuliku vahel: veesooned ja maa

Elvi Nassar on ajaloolane ja pärimuskultuuri spetsialist, kes teenib oma igapäevast leiba Eesti Vabaõhumuuseumi teadur-kuraatorina. Eriti südamelähedased on talle oma päritolu tõtt

Eda Veerojale meeldib koguda, süstematiseerida, jagada, vahendada ja edendada suitsusaunaga seotud oskusi, kombeid, teadmisi ja tegemisi. Suitsusaunas käimine pole lihtsalt pesemin

Marju Kõivupuu on folklorist ja kultuuriloolane, kelle uurimishuvid on seotud inimese ja looduse vaheliste suhete ning kultuuripärandi teemadega. Lisaks tegeleb surmakultuuri

Marju Kõivupuu on folklorist ja kultuuriloolane, kelle uurimishuvid on seotud inimese ja looduse vaheliste suhete ning kultuuripärandi teemadega. Lisaks tegeleb surmakultuuri ja ra

2022. aasta suvel kogunes hulk pärimushuvilisi Võrumaale Kiidile, et rääkida üheskoos võru meelest, keelest ja paljust muust. “Päritud väärtuste ööpäeva” nime alla koondatud loengu

Reet Piiri on ajaloolane ja etnoloog, Eesti Rahva Muuseumi kuraator, kelle eriline armastus kuulub rahvarõivastele. Kui tänapäeva inimese tähelepanu on koondatud pigem pilkupüüdvat

Jaan on keeleteadlane ja õpetaja, kes õpetab igapäevaselt eesti keelt neile, kelle jaoks see pole emakeeleks. Kas eesti keel võib ohtu sattuda? Mis on messengeri-keel? Miks on kirj

Andreas Kalkun on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, kes on peamiselt laulude, aga ka usundi uurija. Roppe ehk obstsöönseid rahvalaule on küll pikka aega uuritud, kuid kasinalt n

Kui Heiki Pärdi Eesti Rahva Muuseumis juhuslikult 1920ndate aastate sanitaar-topograafilise arhiivi peale sattus, oli tema edasine elukäik otsustatud. Arhiivis sisalduv teave meie