

Külalised on Sander Sandberg, Jürgen Karvak ja Urmo Ustav. Sander on filmi „Paisud - paised eesti jõgedel“ režissöör, Jürgen on vooluveekogude ökoloogia nooremteadur ja Urmo kärest

Täna räägime "Öökulli akadeemias" pärilikkuseainest DNAst. Mis see on? Kas kõikidel organismidel on DNA? Mis on vana DNA? Mis on keskkonna DNA? Nendele teemadele aitab valgust heit

Zoonoosid ehk teistelt loomadelt inimesele kanduvad haigused on viimasel ajal palju kõneainet tekitanud ka seoses koroona levikuga. Oleme külas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateadu

Seekordses osas tuleb juttu võrgustikest bioloogias ja kunstis, eneseteadvuse ja sümbolite tekkest kui esimestest kunsti nähtustest ning sellest kuidas mõjutab kunstiga tegelemine,

Enesekaitsest loomariigis paleontoloogi pilgu läbi vestlevad Tartu Ülikooli geoloogia osakonna kaasprofessor Oive Tinn ja Eesti Loodusmuuseumi geoloogia vanemkuraator Karin Truuver

Sügisel 2022 Matsalu Loodusfilmide Festivalil salvestatud episoodis vestlevad kliimamuutustest, kliimapoliitikast ja rohepöördest TTÜ emeriitprofessor Rein Vaikmäe, Keskkonnaminist

Augusti lõpus toimus rahvusvahelise Läänemere päeva puhul Eesti Loodusmuuseumi hoovis avalik salvestus. Külas olid Joonas Plaan ja Sander Loite ning vestlus keerles loomulikult Lää

Marja-Liisa Kämärä, Loore Ehrlich ja Jana-Maria Habicht vestlevad Eesti Loodusmuuseumi seenenäitustest, nende ajaloost, seente tundmisest ja seenenäituste korraldamisest.

Pruunkaru, kes on 2022 aasta Eesti aasta loom, on mänginud ja siiani mängib rolli meie igapäevaelus ning paljudel on kas mesikäpa, vanalälli, või otiga mingi oma side. Karu podcast

Eesti aasta loom 2022 on pruunkaru. Teises miniosas pööramegi pilgu just meie enda piirkonna karule, pruunkarule. Räägime tema alamliikidest ning nende seisust siin ja sealpool mei

Eesti aasta loom 2022 on pruunkaru ning seekordne podcast ongi nendele pühendatud. Saade on jagatud kolme ossa ning esimeses osas puudutame karulasi üldiselt. Juttu tuleb sellest,

2021. aasta loom on rott. Tegelikult on aasta loomaks kahte liiki rotte – kodurott ja rändrott. Seekordses podcasti osast tulebki juttu nende käekäigust, levikust ja erinevustest.

Taskuhäälingu lintivõtt toimus kulturifestivalil Särin avaliku salvestusena.

Kas teadsid, et Eestis on pindalaühiku kohta kõige rohkem meteoriidikraatreid maailmas? Miks neid nii palju on? Kas me peaksime muretsema, et mõni langev täht lõpetab jälle Eestima

Seekordses episoodis vaatame tagasi juunis toimunud loodusvaatluste maratonile Paljasaare poolsaarel: vaatleme sealseid taimi, tõmbame kahvaga välja mereelustikku, kuulame kummalis

Öökulli akadeemia viiendas osas vestlevad Karin Truuver ja Sander Olo Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teaduri Erik Abneriga viirustest. Selgub, et viirused ei ole ainult ka

Podcasti neljandas osas lähme tagasi sooja augustiöösse. Loodusmuuseumi entomoloogi Aare Lindtiga vaatlevad ööliblikaid Sander Olo ja Lennart Lennuk. Juttu tuleb kogumise olulisuse

Öökulli akadeemia kolmandas osas vestlevad Sander Olo ja Asta Tuusti bioloogi Aveliina Helmiga muru niitmisest – kuidas targalt niites olla rohujuuretasandi looduskaitsja. #minuruu

11:58 - Kas linnud võivad õppida teise liigi laulu? 16:28 - Kas dinosaurused võisid laulda nagu linnud? 19:45 - Miljoni dollari küsimus. Miks linnud rändavad? 26:02 - Eesti metsade

Eesti Loodusmuuseumi Öökulli akadeemia podcasti esimeses osas vestlevad Lennart Lennuk ja Oliver Kalda nahkhiirtest ja viirustest. Saates kõlavad ka nahkhiirte häälitsused, mis on