Naine ajas

Staarile kohaselt lahkub "Naine ajas" poliitikast oma karjääri kõrgpunktis, kus valida tuleb mitte enam reaalsuste, vaid visioonide vahel. Igal võimul on oma pehme kõhualune, mis a...

Idee naisest kui riigikodanikust, kes omab ja kasutab poliitilisi õigusi, tundus isegi Prantsuse revolutsionääride jaoks liiga radikaalne. Veel aastal 1984 jagasid sama arvamust pe...

Pidupäevakõnede raudvarasse kuuluvad pühalikud väited stiilis "Eesti naine on alati seisnud eesti mehe kõrval". See kõrgelennuline mõttetera ei pruugi olla nii ilmsüütu kui esmapil...

Sõda kui poliitilise võimu vägivaldseim väljund puudutab naisi väga mitmekesisel moel. Mitte alati pole nad ainult ohvrid ja kannatajad.

Küsimus, kuidas ühildada professionaalset karjääri, perekondlikke nõudmisi ja isiklikku elu, vaevas valitsevaid kuningannasid samamoodi nagu tänapäeva töötavaid naisi.

Ajaloos on kulunud palju tinti põhjendamaks, miks naine ei saa mingil juhul tõusta riigi etteotsa.

Keskaja kirjameeste jaoks eksisteeris ainult üks naine, kelle autoriteeti ei vaidlustatud – neitsi Maarja, taevakuninganna. Kuid maiste valitsejannade võimu ja trooniõiguse suhtes ...

Enamik poliitilisi ideoloogiaid on sooküsimuse suhtes lootusetult balansist väljas. Mõnikord tehakse sellest suur number täiesti tühja koha pealt. Siis jälle eiratakse seal, kus se...

"Naine ajas" siirdub poliitikasse. Uue hooaja esimene saade seab kõva kahtluse alla arusaama, nagu läheks sugu korda vaid magamistoas või manitsuskõnesid pidavatele komblusvalvurit...

Muinasjutu lõppedes saab igaüks õiglase tasu ja asub oma väljateenitud kohale. Tõeliselt õnneliku lõpu huvides on viimane saade tegelaste päralt, kelleta ei saa läbi ei muinasjutu-...

Muinasjututegelane lahkub kodukülast, et minna vastu oma saatusele. Ees seisab pikk teekond: ta peab läbima seitse maad ning ületama seitse mäge ja merd. Kui juba minna laia maailm...

Seekordne "Naine ajas" satub halba seltskonda, sõlmib kahtlaseid tutvusi ja on tunnistajaks hämaratele tegudele.

Populaarsete muinasjuttude kesksed tegelased on printsessid ja haldjad. Need ennenägematult ilusad, õilsad ja vooruslikud kangelannad on ühtlasi "hea naise" etaloniks.

Muinasjuttude keskne intriig on alati seotud inimsuhetega - ühiseluga, kogukonnaliikmetega, perekonnas toimuvate oluliste sündmustega.

Noor kena krahvipreili Margarethe kasvab üles Hesseni mägedes, maagiotsijate ja kaevurite keskel. Võõrasema survel saadetakse neiu kodulossist kaugesse õukonda, kus ta kohtub print...

Muinasjutt kui kirjandusžanr sünnib 17. sajandi lõpul prantsuse salongikultuuri rüpes. Haritud aristokraatlikud daamid kogunevad, et vestelda kirjandusest, tunnetest ning meeste ja...

Lisaks sellele, et naised seiklevad muinasjuttudes tegelastena, nad ka analüüsivad ja koguni kritiseerivad neid. Muu hulgas toovad päevavalgele naisi tasalülitava mütoloogia muinas...

Muinasjutu klassikalised avasõnad "Elas kord ..." osutavad vägevatele kuningatele, kurjadele nõidadele, ilusatele printsessidele, kes elavad ja tegutsevad "ammusel ajal" ja "kaugel...

Emadepäeva puhul uurib "Naine ajas" emaduse lähiajalugu.

"Naine ajas" tähistab naistepäeva omal moel, sidudes kokku kaugemat minevikku, lähiajalugu, pisut moodsa aja pulseerimisi ja pisut meeliturgutavat idealismi.

Kas tõesti viimane "Naine ajas" kustutab tule? Hoopis vastupidi – paljuski ta just süütab selle. Simone de Beauvoir (1908 – 1986) on prantsuse feministlik kirjanik ja eksistentsial...

Igaüks, kes on iganes koolipinki nühkinud, peab ennast hariduse alal suureks asjatundjaks. Õnneks ei arvanud niimoodi Itaalia arst, psühholoog ja haridusfilosoof Maria Montessori (...

Õpetatud tohtrihärrad, kel pole kombeks enne operatsiooni käsi pesta, muigavad naise üle, kes püüab arstiteaduses kaasa rääkida seebi ja nuustiku abil.

Jeanne de Valois de Saint Remy (1756-1791) on kuninglikku verd seikleja, avantürist ja pettur.

Leedi Mary Wortley Montagu kirjutab Ottomani impeeriumi eluolust ja kommetest Inglismaale pikki kirju, mis vallandavad 18. sajandi kõrgklassi seas tõelise idamaade buumi.

Hollandlanna Rachel Ruysch (1664-1750) on natüürmordimeister ja lillemaalija, kelle elukäik kõlab nagu moodsa aja edulugu.

Vannozza di Catanei on aadlidaam renessansiaegses Roomas. Traditsioonilistes ajalugudes figureerib ta heal juhul kõmulise kõrvaltegelasena: kardinal Borgia armuke, hilisema kurikuu...

Saja-aastase sõja ajal tegutseb Prantsuse õukonnakirjanikuna itaallanna Christine de Pizan. Arvukates töödes arutleb ta asjatundlikult poliitika, hariduse, moraaliküsimuste jm üle....

11. sajandi Prantsuse naistrubaduuride armastusluule on nii kirglik ja avameelne, et jätab tänapäeva popstaarid sügavalt häbisse. Õilis krahvinna Beatriz de Dia armastab kena rüütl...

Sel suvel kuulajate südamed võitnud sari "Naine ajas" alustab taas! On 9. sajand, tegevuspaigaks Bütsantsi keisririigi pealinn Konstantinoopol. Üks noor neiu, nimega Kassia, räägib...