Keelehääling

Eestlased on kodumaalt välja rännanud nii omatahtsi kui ka sunniviisil. Mõnel juhul on rände tulemusena tekkinud keelesaared – omaette väikesed eesti ühiskonnad. Seejuures võib kee

ÕS 2025 on ilmunud! Seekordses saates on külas ÕS-i töörühma juht Margit Langemets ja koostaja Maire Raadik . Räägime sellest, mida ÕS-ist leiab, mida mitte ja milline õigupoolest

Kirjandustunnis kuuldud "päike, sinitaeva silm" oli ilmselt nii mõnegi jaoks esimene teadvustatud näide metafoorist. Ent metafoorid peituvad ka kõige igapäevasemas keeles

Sotsiaalmeedia on pungil armsaid loomi, vaimukaid naljameistreid ja tuhandeid näpunäiteid, kuidas õigesti elada või klaari näonahka saavutada. Kõige selle keskel soovivad lehekerij

Neljanda hooaja avasaates jagavad kogemusi inimesed, kelle jaoks "eestikeelsele õppele üleminek" on enam kui sõnakõlks meedias või rida mõnes dokumendis. Saates kuuleme v

1. septembril algab Arvi Tavasti teine ametiaeg Eesti Keele Instituudi juhina. Milliseks kujunes tema esimene ametiaeg? Milliseid õppimiskohti see pakkus? Missugused ettevõtmised o

Kuigi sõna "düsleksia" on kõigile tuttav, ei pruugi paljud meist teada, kui levinud nähe see tegelikult on. Koolis on igas klassis hinnanguliselt viis või kuus last, kes

Kuigi juttude järgi olla üks Tartu härrasmees juba möödunud sajandi 20ndatel loonud masina, mis tõlgib, siis üldiselt jäävad Eesti keeletehnoloogia algusajad mõnekümne aasta taha.

Kui Tartu Ülikool sai enam kui 100 aastat tagasi eestikeelseks rahvusülikooliks, siis seisis ees suur keeleline tööpõld – tuli leida viisid, kuidas kõigist erialadest eesti keeles

Kas keeletoimetaja paneb vaid komasid? Seekordses saates räägime toimetajatöö tegelikust sisust – sellest, kuidas valmivad ladusad, selged ja tabavad tekstid. Arutleme, milline on

2025. aasta on eesti raamatu aasta, millega tähistame 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest raamatust. Aga kas see esimene raamat oli ikka üleni eesti keeles – ja mis andmeid

Kõik need, kes pole nüüdseks kuulnud tehisintellektist ja ChatGPT-st, on ilmselt paar viimast aastat olnud tõsisel meediapaastul. Seekordses saates keskendumegi tehisarule, täpsema

Kui enamik meist õppis lugema karu- või kukeaabitsast, siis tänapäeva lapsed saavad peale aabitsa omandada teadmisi ka nutikate õppevahendite abil. Nendest digi-abimeestest seekord

Seekordses „Keelehäälingus“ lähme tagasi juurte juurde ja suuname pilgud hõimurahvastele. Mis teeb hõimlasest hõimlase ja keda võib eestlane keele alusel oma lähimaks sugulaseks pi

„Õpetaja“, „juht“, „helitehnik“ ja „lapsevanem“ – mis soost inimesi neid sõnu lugedes ette kujutasid? „Keelehäälingu“ uue hooaja avasaates räägime sellest, kuidas sugu keeles välje

Mis häält sina viimati tegid, kui oma kallimat kallistasid? Või kas oled mõelnud, kas kasutad sõnu „jah“ ja „mhmh“ ikka täpselt samamoodi? Seekordses saates räägime, milline tähend

Kui hiidlane ja seto omal ajal kokku said, siis tõenäoliselt ei saanud nad üksteisest aru, sest nende räägitavad keeled olid nii erinevad. Seekordses saates räägimegi Eesti murrete

Kes meist poleks kunagi õppinud, et ütlema peab „pärast kella kuut“, mitte „peale kella kuut“. Ent kui emakeelne kõneleja peab siiski loomulikuks öelda „peale kella kuut“, siis kas

Aasta esimestel kuudel on eesti viipekeel olnud tähelepanu keskmes rohkem kui korra: arendama hakati viipekeelerobotit, kõigi südamed võitis särava Jegori tõlge Eesti euroloost ja

Ikka ja jälle tuntakse muret selle pärast, et noored eestlased kasutavad liiga palju inglise keelt. Seekordsed külalised oskavad öelda, kuidas, millal ja kui palju eesti noored ema

Kas sina oled kunagi EKI-st keelenõu küsinud? Taskuhäälingu 13. saates uurime, mis teemadega keelenõuandjate poole enim pöördutakse ja millal on nõuandetelefon kõige punasem. Põgus

Teinekord tundub, et iga raadiost kõlav lugu kannab eelmisega sama sõnumit ning lüürika on tervikus tagaplaanile jäänud. Sel korral on saates külas aga kaks noort muusikut, kes sea

Sel korral keskendume Keeleameti tööväljale ja ühes sellega muidugi ka keeleoskuse teemadele. On siis Keeleamet tõepoolest kuri keelepolitsei? Uurime, milliseid kaebusi Keeleametil

Seekord räägime, kuidas õpetada – nii muu emakeelega lastele eesti keelt kui ka eestikeelsetele lastele muud keelt. Ühtlasi tuleb jutuks mullu avatud Vabaduse Kool, kus õpivad Ukra

Uus hooaeg! Tarkusekuu puhul kutsusime külla kaks noort, kellest said hiljuti keeleteaduse doktorid. Kas ämmal võivad olla rohud, 𝙠𝙚𝙡𝙡𝙚𝙜𝙖 ta kopsu parandab? Selle küsimuse v

Hooaja viimases „Keelehäälingus“ räägime tunnetest. Stereotüübi järgi on eestlased kinnised inimesed, kes oma hingeelust kergekäeliselt ei räägi ja kiidusõnu ei pillu. Kuid on see

Sel korral on teemaks sõnavara. Saate esimeses pooles võetakse jutuks see, kuidas mõjuvad lapse keelearengule kasvukeskkond ning vanemate sõnavara ja haridus. Mida teha, et lapsest

Pea igaüks meist tunneb vähemalt ühte Jüri Tamme või Kati Saart. Aga kui palju on neid, kes teavad inimest perenimega Puutükk või Tuhakott? Saate esimeses pooles on külas EKI leksi

Kui juturobot ChatGPT võib valmis sepistada eestikeelse anekdoodi või luuletuse, siis mida kõike me keeletehnoloogia toel veel teha saaksime? Nendest võimalustest seekord räägimegi

Seekordses „Keelehäälingus“ keskendume tänapäevastele sõnastikele ja emakeeleõppele. Kuidas üks sõna sõnastikku jõuab ja mis päeval kasutatakse Sõnaveebi enim? Teemaks tuleb ka jär