Innovaatika

Veebruari teisel nädalal tähistati teemapäeva "Naised teaduses", mis oli pühendatud naisteadlaste tunnustamisele. Eesti Maaülikool fütopatoloogia lektor Kaire Loit räägib stuudios,

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna juhataja ja juhtivteadur Mare Kõiva ütleb, et kõik jutud sellest, kuidas keelt ei tohiks muuta ja et läbi muutuste väheneb Eesti keele

3Di / Hades Geodeesia poolt kasutusele võetud erinevad tehnoloogilised lahendused annavad võimaluse viia ehitusvaldkonnas täpsuse ja tegelike andmete kogumise täiesti uuele tasemel

Ükskõik mille loomiseks – olgu need kõlarid, lambid, mõni autodetail vms – on vaja tuua kokku terve rida inimesi projekteerijatest disaineriteni, eelarvestajatest insenerideni, tur

Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan räägib teadussaate stuudios sellest, et sarnaselt inimesele või loomadele, kes metsas elavad võivad haigeks jääda ka puud.

Eesti uus platvorm Netiamet.ee on loodud väga selgelt lahendama ühte tööjõuotsingu probleemi: kuidas viia omavahel kokku kaugtööd otsivad ja seda pakkuvad pooled. Koroonajärgne maa

Enamik inimesi teab patentide kohta seda, et need kaitsevad leiutisi varguste eest ja et eelmise sajandi alguses töötas patendiametis maailma üks kuulsamaid füüsikuid Albert Einste

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis eelmisel aastal parimaks maamajanduseriala õppejõuks Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juhi professor Rando Värniku. Põhi

Eesti on eriline koht ja riik väga mitmel põhjusel, üks riigi vaatest ehk olulisim põhjus on meie e-identiteet. Maailmas unikaalne ökosüsteem, mis ühendab kõik vajaliku üheks kiire

Palju on räägitud sellest, et looduses kasvava biomassiga tuleks käia ringi palju heaperemehelikumalt, kui me seda siiani teeme. Et ei ole mõistlik ajada puiduhaket ahju või lasta

Viimased mitu aastat on visanud Eesti põllumeeste teele erinevaid kodaraid: lisaks pidevale probleemile kliimaga läbisime 2 aastat pandeemiat, millele järgnes sõda Ukrainas. Kõikid

Alates 2018. aasta sügisest regulaarselt kogutud proovid näitasid, et Eestis kasvatatud kanade liha on Euroopa üks puhtamaid. Täpsemalt leidus selles näiteks Läti ja Leedu kanaliha

Eesti liigub veel ühe näitaja järgi kiiresti Euroopa (eba)normaalsusele järele: nimelt on viimase 20 aastaga põllumajandustootjate arv Eestis vähenenud viis korda. See tähendab, et

Kliimamuutused on kogu maailmas ilmsed, aina enam liigub ideaalne toidutooraine kasvatamise vöö põhja suunas. Ei saa kindlasti veel väita, et varsti on nii soe, et kase otsas hakka

Viinapuid on Eestis kasvatatud juba aastakümneid, kui mitte sadu. Kuid alati talveaedades ja kasvuhoonetes, seda nii mõisaaegadel kui ka hiljem eraaedades. Need viinamarjad on olnu

Eestis lendab ringi pisut üle kolmekümne liigi pistesääsklasi (Diptera: Culicidae), mida meie kõik tunneme lihtsalt sääskedena. Vaid osa neist liikidest kuuluvad aga nii-öelda Eest

Kevad tähistab haridusmaastikul lõpueksameid ja sisseastumiskatseid. Kuid enne kõike seda on vaja jõuda selgusele, mida on üldse huvi ja soov edasi õppida, millega oma elu siduda.

Eesti Maaülikool ootab uueks õppeaastaks jälle uusi kirglikke inimesi insenerideks õppima, üks valik on võtta fookuseks näiteks biotehnoloogiad. Sellise haridusega inseneridel on t

Märtsikuu kolmas teadus- ja haridussaade „Innovaatika” keskendus toidule, peamiselt selle raiskamise ja äraviskamise valusale teemale. Pikalt on räägitud, et pool maailma viskab är

Märtsikuu esimeses teadus- ja haridussaates „Innovaatika” räägime pikemalt Eesti piimandusest ning sellest, kuhu Eestile nii oluline valdkond 21. sajandil suundumas on. Kohalik pii

Märtsikuu teine teadus- ja haridussaade „Innovaatika” toob kuulajate ette paljudele täiesti uue termini – täppistaimekaitse. Mis see on ja mida head endaga põllumajandusse kaasa to

Detsembris saatis Eesti Maaülikooli kalanduse õppetooli juhtivteadur Peeter Nõges keskkonnaministeeriumile oma aruande Peipsi-Pihkva järve kohta tehtud ökoloogilise seisundi hinnan

2008. aastal tabati meie vetest esimene võõras vähiliik: signaalvähk, 2017. aastal lisandusid võõrvähkide loetellu ka ogapõskne ja marmorvähk. Mille poolest võõrvähid meie jõevähil

Eestis elab 1,3 miljonit inimest. Kui lugeda kokku aga kõik erinevad taimed, loomad ja seened saame numbrid, mida on raske hoomata. Mis see elurikkus ehk biodiversity tegelikult ik

Eestlane on alati olnud loodusega lähedane. Mõnel ajal rohkem ja teisel vähem, kuid loodus on alati pakkunud nii lohutust, tuge, toitu kui puhkust ning rõõmu. Pole vist ühtegi inim

Räägime järjekordses teadus- ja haridussaates „Innovaatika” Maaülikooli algoloogi, tänase saate kontekstis aga hoopis limnoloogi ehk järveteadlase Ingmar Otiga Eesti järvedest ning

Eesti Maaülikooli lektori Marika Kose sõnul on looduses olemine omaette oskus, mida tuleb inimesele teenuse korras vahendada.

Alternatiivsed külmained. Mis need on, kus neid kasutatakse ja miks me peaksime nendest üldse midagi teadma? Maailm liigub aina enam ökoloogilisema toimimise, väiksema rohelise jal

Eesti majanduselt ja ettevõtluselt oodatakse liikumist uuele, kõrgemale tasemele. Allhangete ja lihttootmise asemel tuleks keskenduda suuremale lisaväärtusele, arendada uuenduslikk

Kui küsida inimestelt milliseid ameteid nad lennunduses teavad, siis enamik nimetab pilooti ja lennukikaptenit. Veel teatakse reisisaatjat ja heal juhul mõeldakse ka neile lennujuh