Eesti lugu

Akadeemik Tarmo Soomere: "Suviti, nii aastast 1976-77, hakkasin ma käima muusikaprogrammidega mööda Eestimaa kirikuid. Need said hiljem nimeks kirikudiskod."

Raul Veede: "Eesti kultuuri ja vaimse iseseisvuse seisukohalt oleks väga oluline anda nimme välja riigi toetusega paberentsüklopeedia. See, mis on entsüklopeedias, on ühe rahva, üh

Teadusfilosoof Raul Veede: "Entsüklopedistidest saaks kirjutada monograafiad, populaarseid raamatuid, seiklusjutte, saaks teha põnevusseriaali, kus on traagikat, koomikat, armastus

Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Kui Dumas`d poleks selles sarjas olnud, siis ma kujutan ette, et sari poleks võib-olla kultussarjaks tõusnud." Dumas` "Kolm musketäri" defineeriva

Tiit Hennoste: "Nad alustasid "Seiklusjuttudega maalt ja merelt", siis tuli "Suuri sõnameistrid" ja siis tuli "Maailm ja mõnda", mis hakkas rääkima reisilugusid Nõukogude inimesele

Reet Made: " See töö on olnud rõõmupakkuv, nii nagu ma kunagi 1958. aastal seal raadiomaja trepil seda arvasin!"

Reet Made : "Kui ma siis sellest raadiomajast välja tulin ja see suur uks minu järel pauguga kinni langes, tekkis mul hetkemõte, et siia majja tahan ma kunagi tööle tulla."

Reet Made: "Kõik olid soojalt ja südamlikult oma lugusid rääkinud- niisugune oli see "Lastetuba"." Haldi Normet-Saarna: "Nad rääkisid ju päris julgelt, sest nad teadsid, et kes ei

Rakvere ajaloolane Uno Trumm: "Rakvere on oma kirjameeste poolest ilmselt väga tuntud, Karl Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald on Rakvere poisid – mõlemad siin kooli

Ajaloolane Uno Trumm: "1882. aasta jõulude eel pandi Rakveres tööle esimene eesti raamatute laenuraamatukogu, eestikeelne biblioteek, nagu teda nimetati."

Mart Kuldkepp: "See, mis toimub tõlgendustes ja kogu selle loo retseptsioonis, on palju huvitavam, ajaloolised faktid selle teema juures on kokkuvõttes ebaolulisem. Väravate küsimu

Professor Mart Kuldkepp: "Sigtuna hävitamise lugu põimitakse 19. sajandi teisel poolel Eesti rahvuslikku ajalookäsitlusse. Seda anti siis enam või vähem tõsimeeli edasi kui vanade

Ajaloolane Jaan Bärenson: "Venemaa ristiusustamise aastapäeva tähistamine 1988. aastal andis õigeusu kirikule mitmeid võimalusi ja selle egiidi all said ka teised kirikud võimaluse

Ajaloolane Jaan Bärenson: "Avalikust ruumist, st raamatukogudest ja koolidest, piibel hävitati või pandi erifondi; raamatupoodidel ei olnud enam õigust usukirjandust müüa."

Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Aastad 2003–2013 on aeg, kui eesti kirjanduses tõuseb mälestuslik proosa. 2013–2023 on väga selgelt netiajastu."

Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Aastatel 1993–2002 oli reaalsus ikkagi see, et teeme, mis me tahame, aga suure osa sellest, mis kirjandus on või saab olla, määrab ikkagi raha. Mi

Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Tegelikult juhtub väga harva, et tuleb peale üks põlvkond, mis on tohutu võimas. Siurulased! Ja siis tuli 1940. aastate põlvkond: Paul-Eerik, Kapl

Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Kui tähtis oli Looming iseenesest, näitab ju see, et niipea kui Vene võim tagasi tuli, niipea kui Nigol Andresen, kõige suurem kaabakas minu arvat

Kulka-uurija Jüri Uljas: "Kultuurkapital on näidanud, et ta on meile sobilik, vajalik ja hästitoimiv asutus, Kulka oskab väga hästi inimeste tehatahtmise seostada saadavate toetust

Professor Janika Päll: "Pedagoogilis-filoloogilise seminari vilistlasi jõudis Ukrainasse, Poola, Lätti ja Kuramaale. Just tänu sellele seminarile võib Morgensterni pidada ka eesti

Kultuuriloolane Enn Lillemets: "Ma soovitaksin, kui tulete Raadi kalmistule, siis leidke üles need olulised inimesed ja nende hauakohad, keda me täna ei nimetanud."

Kultuuriloolane Enn Lillemets: " Johannes Voldemar Veski. Väike öökull hauasamba otsas Anton Starkopfi vormitud. Öökullist on saanud tarkuse sümbol. Huvitav, kas siis tarkus avaldu

Kultuuriloolane Enn Lillemets: "Kalmistul on nii tore liikuda, siin läheb kõik segi ja siis pane kõik ise kokku! Ja muidugi tekivad siis võrratud seosed, mis mujal ei teki!"

Kurgja perenaine Inge Sipelga: "Sakala-toa mööbel on muuseumisse toodud Viljandist Sakala toimetusest; see on see laud, mille taga Jakobson töötas, mille taga tal tulid head mõtted

Kurgja perenaine Inge Sipelga: "See maja ei ole traditsiooniline talumehe elamine. Algul plaanis Carl Robert teha põllutöökooli, hiljem tuua teisele korrusele Sakala toimetuse ja,

Tõlkija Antoine Chalvin: "Ma hindan väga Kreutzwaldi kirjanikuannet. See lugu on tõesti hästi üles ehitatud ja läbi mõeldud. See, kuidas tekst on kirjutatud, see on nii peenelt teh

Lapselaps Anu Saluäär: "See et meieni on jõudnud autentne üleskirjutus just täpselt nendest päevadest, see on üks kõige parem ajalooõpik, mis üldse saab olla!"

Näituse "Se Ramat Om…" koostaja Ave Pill: "Need esimesed mehed olid ärkamisaegsed mehed ja nendel oli just see missioonitunne. Seni ei olnud ju teada, mis üldse on eesti keeles ilm

Svea Aavik: "1920. aastate lõpus oli Kihnus endal niivõrd suur maapuudus, et enam ei olnud ruumi talusid rajada ja peaaegu 70 peret oli ilma maata. Riik otsustas, et jagab maa 22 t

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm: "Mõned kirjanikud leidsid (Nõukogude okupatsiooni ajal - toim) just lastekirjanduses selle avause, mille kaudu väljendada oma tundeid." Iseseis