Episood 8: Kuidas hoolitseda lemmiku suuhügieeni eest?

Koeral on 28 piimahammast ja 42 jäävhammast. Kassil vastavalt 26 ja 30. Jäävhambad peavad neid teenima elu lõpuni. Uusi jäävhambaid enam ei juurde ei kasva vastupidiselt küülikule või hobusele , kellel kasvavad hambad kogu elu vältel.

Koertel algab hambavahetus 3,5-4-kuuselt. Selleks ajaks piimahamba juur lüüsub ning piimahambad “kaovad” koera suust üsna märkamatult. Vahel on nad aga ikka veel kõvasti kinni ja kutsikal esinevad “topelthambad”, kus piimahammas ei ole veel ära tulnud, aga uus hammas on juba välja lõikunud ning jääv- ja piimahamba vahele hakkab kogunema toidujäänuseid ja muud sodi. Sellisel juhul peab piimahamba eemaldama üldanesteesias.

Kassil hakkavad piimahambad vahetuma umbes 11 nädala vanuselt ja kulgeb enamasti probleemideta.

Lemmikloomad on sageli hädas hambakatu ja hambakiviga. Enamasti on esimeseks märgiks sellest ebameeldiv lõhn suust. Hambakatu ja -kivi põhjustavad suus normaalselt esinevad bakterid, mis hamba pinnale hakkavad kogunema. Probleemi süvenedes võib tekkida kaaries, periodondiit, valulikkus söömisel, mille tõttu loom sööb vähem ja aeglasemalt. Kassid näiteks neelavad krõbinaid ilma närimata tervenisti alla.

Hambaprobleemid on üks kolmest suurimast ohust koerte heaolule ütleb Royal Veterinary College uurimus, mis tehti 455 557 koera hulgas. Hambaprobleeme esines 9,6 %-l uuritud patsientidest.

Kutsikat ja kassipoega peab varakult hakkama harjutama sellega, et inimene vaatab suhu ning katsub ta hambaid. Edasi saab juba hakata hambaid harjama. Kindlasti tuleb kasutada loomadele mõeldud hambapastat. Ideaalne oleks hambapesu teha iga päev, aga enamasti pole selleks aega. Nende loomade puhul, kel eelsoodumus hambakivi tekkeks, võiks kasutada ka täiendavaid meetmeid nagu spetsiaalset suurema graanuliga toitu, närimiskonte ning toidulisandeid, mis vähendavad hambakatu teket. Näiteks on Veterinary Oral Health Council (Suuõõne Tervise Vet. Nõukogu) andnud oma heakskiidu toodetele, mis sisaldavad merevetikat Ascophyllum Nodosum D1070. Eestis müügil olevatest preparaatidest on sellise koostisega Plaque Off tooted toidule lisatava pulbri, maiuste, närimiskontide näol.

Kindlasti tuleb käia regulaarsel suu ja hammaste ülevaatusel, näiteks iga-aastasel vaktsineerimise protseduuril, loomaarsti juures ning sageli ei piisa vaid looma suhu vaatamisest, vaid tuleb teha korralik suuõõne kontroll anesteseeritud loomal ja vajadusel ka hambaröntgen.

Juba tekkinud hambakivi ei saa mingite imevahenditega eemaldada. Ainuke viis sellest lahti saada on korralik hambahooldus, mis eeldab, et loom magab ning laseb suus rahulikult toimetada. Hambakivi eemaldamisele ultraheliga peab järgnema hammaste poleerimine. Protseduuri käigus eemaldatakse ka kahjustunud ning loksuvad hambad. Ilma hammasteta on söömine kindlasti parem, kui valutavate, logisevate hammastega.

Närimiskont ei asenda hambapesu. Vale suuruse ja konsistentsiga kont võib hoopis põhjustada hambamurde. Murdunud hammas tuleb eemaldada, sest põhjustab tugevat valu ning avatud juurekanal on sissepääsuteeks bakteritele.

Ka ainult hambakivi eemaldusest ei pruugi piisada, sest loomal, kellel on suurem eelsoodumus hambakivi tekkeks, tekib see ka üsna varsti peale anesteesias tehtud suuõõne protseduuri tagasi. Et seda ei peaks nii sagedasti tegema on mõistlik kombineerida hambapesu muude hambakatu teket takistavate vahenditega nagu eelpool nimetatud Plaque off preparaadid, spetsiaalne toit või närimiskondid, millel on veterinaarstomatoloogide heakskiit.