Episood 1: kuidas saavad koerad-kassid hakkama isolatsioonijärgse üksildusega?

Esimeses „Loomaarst taskus“ saates räägivad Dr. Tiina Toomet ja zoosemiootik Laura Kiiroja lemmikloomade kohanemisest. Suvi läbi perega koos olnud koerad, kassid peavad nüüd ootamatult pikki päevi üksi veetma. Eriti keeruliseks võib see kujuneda neil tegelastel, kes on juba märtsis alanud eriolukorra algusest harjunud kogu aeg oma perega koos olema. Mismoodi selline üleminek valutumaks teha, kuidas ära tunda üksindusahistust ning kuidas koroona on lemmikloomapidamist mõjutanud – need on mõned märksõnad, mis jutuks tulevad.

Lisaks panid Tiina ja Laura kokku mõned punktid, kuidas koera üksiolekuga harjutada:

1. Alusta tuleb varakult, siis saab harjutada järk-järgult. Pikendada eelviibimist vähehaaval. Kui koer on harjunud päevade viisi pererahvaga olema , ei saa teda äkki terveks päevaks üksi jätta.

2. Esimesel töönädalal võiks teha pause ning koera vahepeal külastada.

3. Koeral peab olema mõnus ja turvaline koht, mida ta seostab eelnevate toredate asjadega (söömine, mäng). Mõnele meeldib puur. Ka sellega harjutamine võtab aega.

4. Kui koer on harjunud suure pere lärmaka eluviisiga, siis võib vaikus ja kaugelt kostvad hääled üksinda hirmutav olla. Jätta näiteks raadio mängima.

5. Kodust lahkumist ja koju tulemist ei maksa liiga tseremoniaalseks muuta. Katsuda minna nii, et koer ei märka. Tagasi tulles tervitada koera sõbralikult, kuid vältida ülevoolavat „pidutsemist“.

6. Koeraga koos veedetud aeg ei tohiks olla ka liialt aktiivsetest tegevustest tulvil, sest nii hakkaks koer üle kõige just omaniku kojutulekut ootama. Koer peaks oskama koos omanikuga ka lihtsalt logeleda ning puhata.

7. Enamik koeri niutsub, kui nad üksi jäetakse, aga kui tegemist on südantlõhestava nutuga, siis võib olla targem minna tagasi ja teda rahustada. Koer, kes ennast paanikas olles pikemat aega üles krutib, ei suuda enam häid otsuseid teha (a la „ma lähen ja heidan nüüd magama“), vaid võib ennast välja elada näiteks mööblit närides. Samas ei ole hea koera väiksemagi häälitsuse peale tagasi pöörata, sest nii õpib koer meid „kamandama“.

8. Video annab head informatsiooni sellest, kuidas koer üksinda käitub. Kui tegemist on üksindusahistusega (koer ei suuda kuidagi rahuneda ja nutab kauem kui ½ tundi), siis tuleb otsida professionaalset abi koerte käitumisspetsialistilt. Vahel peab loomaarst kirjutama välja ka ravimeid.

9. Pahanduste (haukumine, nutt, lõhkumine) eest karistamine ei vii kuhugi. Kui, siis ainult suuremasse stressi ja käitumishäirete süvenemiseni. Üksinda nö halvasti käituv koer ei tee pahandust meie kiusamiseks, vaid seetõttu, et ta ei oska end muudmoodi maandada.