Miks me ei oska ära tunda ja aidata väärkoheldud last?

Miks satub üha rohkem lapsi väärkohtlemise ohvriks ilma et keegi kõrvalseisjatest midagi märkaks? Füüsiliselt, vaimselt või seksuaalset väärkoheldud lapsi on meie seas rohkem kui me ette oskame kujutada. Kahjuks jääb suur osa ohvritest aga vajaliku abita. Kuidas olukorda parandada? Ja kuidas julgustada väärkoheldud last oma murest, kasvõi anonüümselt, teada andma?