Liitsündmused kuhjavad probleemid üksteise otsa – ja tulevikus on neid veelgi rohkem

Aasta 2005 jaanuari algul tabas Eestit erakordne liitsündmus, mis ühendas mitu ilmastikunähtust üheks laastavaks üleujutuseks. Tugev madalrõhkkond, mis sai hiljem nimeks , liikus üle Läänemere ja tõi endaga kaasa väga tugeva lääne- ja edelatuule, mille puhangud ulatusid rannikul üle 30 meetri sekundis. Samal ajal sadas ohtralt vihma ning merevee tase tõusis kiiresti – Pärnus tõusis see 275 sentimeetrit üle keskmise, mis on suurim näit Eesti mõõtmisajaloos. Tormituul surus vee Pärnu lahte ja kuna sademed ning sulavesi ei pääsenud enam jõgedest merre, paisus Pärnu jõgi tagasi linna poole. Ühe ööga ujutati üle sadu maju ja inimesi tuli ka evakueerida. See sündmus näitab hästi, mida tähendab liitsündmus kliimasüsteemis – see ei ole üksik äärmuslik nähtus, vaid mitme teguri koosmõju, mis tekitab oluliselt suurema mõju kui ükski neist eraldi. Pärnu üleujutus sündis tormi, kõrge merevee, vihmasaju ja lume sulamise koosmõjus. Kui ükski neist teguritest oleks olnud nõrgem, oleks kahju olnud väiksem. Sellised liitsündmused on kliimamuutuse tingimustes muutumas üha sagedasemaks: tugevamad tormid, kõrgemad mereveetasemed ja intensiivsemad sademed suurendavad koosmõjus riski. 2005. aasta Pärnu torm oli Eesti jaoks hoiatus, et tulevased kliimaäärmused ei tule üksi, vaid koos ja järjestikku, võimendades üksteist. Saatekülaline Tartu Ülikooli füüsikaosakonna teadur Mait Sepp. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/ta-rahvusvahelistumise-toetamine-uhendumine-rahvusvahelise-teadmiste-turuga-ehk-mobilitas-30)