Peenosakesed, pilved ja poliitika: kuidas aerosoolid kujundavad meie kliimat ja tervist

Saates on külas Tartu Ülikooli kliimateadlased, kliimateaduse professor Piia Post ja kliimafüüsika kaasprofessor Hannes Keernik,ga. Nende uurimisrühm on pälvinud riigi teaduspreemia töö eest, mis käsitleb aerosoolosakeste ehk peenosakeste mõju pilvedele, sademetele ja kliimale.

Teadlased selgitavad, et peenosakesed pärinevad peamiselt fossiilkütuste põletamisest, liiklusest ja kodusest kütmisest. Väiksemad osakesed (PM2,5) tungivad sügavale hingamisteedesse ja vereringesse ning suurendavad hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste riski. Talvised kõrgrõhkkonnad, nõrk tuul ja temperatuuriinversioon põhjustavad olukordi, kus saaste koguneb maapinna lähedale. Lõppenud talv oli erandlikult pikk ja külm, Läänemere kohal püsis rekordiline kõrgrõhuala, mis koos idatuulte ja sademete nappusega langetas meretaseme ebatavaliselt madalale.

Saates käsitletakse ka põlevkivienergeetika mõju Ida-Virumaa elanike tervisele ning rõhutatakse, et lisaks CO₂-le tuleb arvestada kohalikke tervisekahjusid. Elektriautod vähendavad heitgaase, kuid probleemiks jäävad rehvi- ja teekulumist tulenevad osakesed ning elektritootmise allikas. Teaduspreemiaga pärjatud töö keskendub aerosoolide rollile pilvede mikrofüüsikas. Uuringud näitavad, et saasteallikate lähedal muutuvad pilvede omadused ja sademete teke, sest aerosoolide keemiline koostis mõjutab jääkristallide moodustumist. Protsessid on mitmetasandilised ja atmosfääriteaduses on endiselt palju teadmata.

Tuleb välja, et ka tuumajaamade läheduses on pilvi mõjutavaid peenosakesi rohekm kui mujal.

Saatejuht Marek Strandberg.