#32 | Kogu tõde ettevõttele kinnisvara ostuks laenu saamisest Marko Kiisaga LHV Pangast

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks.

Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik.

Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud.

Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali.

OSA #32

"Kinnisvarajutud" podcasti 32. osas sukeldume lõpuks teemasse, mille kohta on väga palju küsitud meie Facebooki grupis ning laekunud ka eraviisilisi küsimusi ja sooviavaldusi sel teemal saate jaoks. Nimelt on stuudios LHV Panga jaepanganduse ettevõtete finantseerimise juht Marko Kiisa, kellega räägime väikeettevõtete laenudest.

Laenuraha kasutamine on kinnisvarasse investeerimise puhul suurepärane võimalus oma tegevust võimendada. Kuna eraisikuna laenates tuleb kiiresti piir ette, siis peavad investorid üsna kiirelt paika panema plaani, kuidas oma tegevus ettevõtte alla kolida. Marko abiga räägime LHV Panga näitel puust ja punaseks lahti, mida peaks ettevõttele kinnisvara ostuks ärilaenu taotlemisel silmas pidama.

Muuhulgas küsisime Markolt:

* Kui soovin alustada kinnisvarasse investeerimist ettevõtte alt, kas uus ettevõte saab pangast laenu, kui vajalik omafinantseering on olemas? * Mitu aastat peab ettevõte tegutsenud olema, et laenu saada? * Kui soovin alustada kinnisvarasse investeerimist juba olemasoleva ettevõtte kaudu, kas on vahet, mis on ettevõtte igapäevane tegevusvaldkond (st kas on oluline seotus kinnisvaraga)? * Üsna levinud on mudel, kus keegi on kodulaenuga ostnud kinnisvara, annab selle tasuta oma ettevõttele kasutada ja hakkab seda ettevõtte kaudu välja üürima. Kas panga jaoks on vahet, kas tekkiv üüritulu tuleb ettevõtte omandis olevast korterist või eraisiku poolt tasuta “kasutamiseks” antud korterist? * Kas on mingi miinimumsumma, kui suur ettevõtte igakuine tulu peab olema? * Kas laenu andmise eelduseks on ka antud kinnisvaraobjekti positiivne rahavoog või võib olla ka negatiivne? * Kas positiivse otsuse jaoks on olulisem objektide arv või igakuine rahavoog (5 x 300€ vs 2 x 800€)? * Millest sõltub laenuperioodi pikkus? * Mida tähendab, et laenu antakse 5 aastase lepinguga 10/15 aastase graafikuga? Mis reaalselt pärast 5 aastat juhtub? * Laenulepinguga kaasnevad ettevõttele enamasti mingid piirangud. Millised? Kui olete ettevõttele andnud laenu ja firma tegevus käib LHV Pangas, siis kas teil on õigus n-ö hoida ettevõtte kontodel toimuvatel tehingutel silma peal? Kas te siis ka teete seda? * Kui on aja jooksul võetud näiteks juba 3-5 eraldi laenu üürikinnisvara ostmiseks, kas oleks mõistlik ühel hetkel koondada need kokku üheks laenuks? * Kas ja millistel tingimustel rahastab LHV kinnistu ostmist? Kas väikestel tegijatel, kes soovivad mõne väikese kortermaja renoveerimise/ehitamise ehk kinnisvara arendamise jaoks laenu saada, on mõtet teie uksele koputada? * Mis võiks muutuda laenutaotleja laenuprofiili analüüsis peale nn. Creditscore/positiivse laenuregistri kasutusele võtmist? * Kuidas suhtub pank sellese, kui isik ei ole palgatöötaja, vaid esitab igakuiselt oma teenuse eest palgafondi arve? Oletame, et palgafond on igakuiselt üsna stabiilne ja teen tööd läbi oma firma käsunduslepingu alusel. * Kust läheb piiir suure ja väikese laenu vajel? Olen korduvalt saanud vastuseks, et ma ei saa paremat intressi kuna soovitud laenusumma on liiga väike. * Milline on kõige lihtsam ja soodsaim korteri “flippimise” laen? * Kui suure osa tuludest võib/saab laenu tagasimakseks maksta? * Kas eraisik saab olla ettevõtte käendajaks, andes lisatagatise kinnisvara näol? Kas see eraisik peab ka esitama oma konto väljavõtte?