Vali episoodPodcastid.ee
0:000:00
Episood
Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks.
Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik.
Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud.
OSA #14
"Kinnisvarajutud" podcasti 14. osa sukeldub väga põnevasse valdkonda, mille kohta meile saatesse ja ka Facebooki gruppi on tulnud palju küsimusi. Stuudios on Domus Kinnisvara kutseline hindaja Anu Alatsei (https://domus.ee/hindajad/anu-alatsei/), kellelt uurisime, mis hindamisakti seisukohast kinnisvara hinda tõstab ja mis langetab. Küsimusi aitasid koostada meie kuulajad, kes esitasid need Facebooki grupis Kinnisvarajutud.
Muuhulgas küsisime Anult:
* Kui kaua oled hindaja olnud? * Miks selle ametiga alustasid? * Mis on kõige paremad ja halvemad küljed, mida asjasse mitte puutuvad inimesed kinnisvara hindaja töö kohta ei tea? * Milline on hindaja tüüpiline tööpäev? Mis tegevusi see sisaldab? * Millistest sammudest koosneb ühe hindamisakti valmimine? * Kui kaua võtab aega hindamisakti koostamine? * Mis tõstab ja mis langetab hinda? * Kas kõrgemad laed võiks tõsta? * Kas avaramad aknad võiks tõsta? * Või hoopis 3 korda tavalisest suurem panipaik? * Kuidas suhtutakse õhksoojuspumpadesse? * Kui on mitte tsentraalse gaasiga vaid gaasiballooniga pliit, kuidas see hinda mõjutab? * Kui vaadata laiemalt - mis on IN ja mis on OUT? * Kuidas käib tehinguks võrdlus objektide valimine? * Kas eelistatud on alati võrdluseks samas majas tehtud tehingud, isegi kui müüdud objektide suurused on täiesti teised võrreldes hindamisakti tehtavale objektile või vaadatakse laiemalt kogu piirkonda? Kui laiaks see piirkond sellisel juhul läheb (nt Mustamäe erinevad piirkonnad)? Näide: hindamisakt tehakse 100 m2 korterile, samas majas on müüdud 3x45 m2 korterit ja 500m eemal müüdi 3x100 m2 korterit. Kuidas siis valik tehakse võrreldavate objektide osas? * Kui võtta tavaline tüüp 2-3-4 toaline korter, mis ok korras. Ütleme et 10-20 aastat remontimata kuid siiski täiesti sees elatav vb san-remonti vajav mõnes osas. Siis mis oleks need tegevused, mille tegemine aitaks objekti väärtust hindamisakti jaoks oluliselt tõsta nii, et selle tegevuse teostus oleks ka lõpuks väiksem kulu kui korteri väärtuse kasv. * Kui suure osa hindamisakti väärtusest moodustab korteri seisukord vs kortermaja seisukord? * Mis on paneelika parim(ad) korrus(ed) üürikorterile ja mis korruseid kindlasti mitte valida? * Kuidas tehakse hindamisakt, kui regioonis viimased 6 kuud ei ole müüki olnud? * Kuidas saab hinnata kinnisvara 250k võrra odavamaks, kui võrdlevad tehingud? Hindaja ise jäi vastuse võlgu. * Kas kinnisvara hindajat on võimalik kuidagi ebapädeva töö eest ka vastutusele võtta? Näide: Kas võib nii juhtuda, et pank aktsepteerib kõrgele hinnale tehtud hindamisakti, aga hiljem mõnes muus pangas laenu refinantseerides selgub, et objekti reaalne hind on tunduvalt madalam? Samuti kellelegi teisele edasi müües võib probleem tekkida kui pank ei anna enam nii palju laenu ja see eeldab, et tuleviku ostjal on vaja suurt omafinantseeringu osa kui soovib üle turuhinna maksta? * Kui maakohas on kap.remonti vajav korter näiteks vaid paar tuhat eurot ja ehk 50 eurot ruutmeeter, kulutades nüüd selle korteri peale näiteks 15 000 eurot kap.remondile, kuid kortereid selles hinnaklassis müüdud pole, kas olematute võrdlusobjektide tõttu ei olegi võimalik hinda määrata või kui ostja selle hinnaga on käekõrval olemas, kas panga jaoks ikkagi saab sellise hinnangu, mis arvestab, et 15 000 on sisse pandud. * Kas Sa ise ka kinnisvarasse investeerid? Kui jah, siis kus piirkonnas, mil viisil jne? Kui palju tööalasest tegevusest investeerimistegevuses kasu on?