Mõtteid tagasiside teemadel inspireerituna coachingust

Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekord jagan teiega mõtteid tagasiside andmise ja vastuvõtmise teemadel inspireerituna minu coachingu praktikast. Teema on muidugi ilmatuma suur ja lai, kuid toon välja viis olulist nüanssi, et olla paremini häälestunud tagasiside andmisele ja/või vastuvõtmisele.

“Üks point, mida ma tahaksin ekstra rõhutada, on see, et tagasiside andmise juures on kõige kõige olulisem kavatsus – miks ma seda tagasisidet teisele anda soovin? See on teema, millele liiga palju teadlikult ei mõelda, kuid mängib väga suurt rolli, kuidas tagasiside edastatakse ja kuidas ta ka vastu võetakse. Minu soovitus on kavatsuste teema enda jaoks hästi selgeks mõelda ja siis ka tagasiside andmisele eelnevalt lauale panna ja eraldi välja öelda. Kui me hoolime teisest osapoolest ja meie siiras soov on teisele tagasiside näol head teha, teda toetada ja aidata edasi oma arengus, siis peaks selle ka otse välja ütlema. Kui usaldustase on hea, siis peaks see lööma õhu klaariks ja tõstma teise poole vastuvõtlikkust. Teine point, mille ma tooksin eraldi tagasiside teema juures välja, puudutab seda, et inimesed põhjendavad tagasiside andmata jätmist endale sellega, et nad ei taha teisele inimesele haiget teha või teist inimest ebamugavasse olukorda panna; ja justkui nad vaikimisega teeksid teisele hoopis head. Kuid kui nüüd kaevuda natuke sügavamale, siis ilmneb, et tagasiside andmata jätmise tegelik põhjus peitub ilmselt hoopis selles, et tagasiside andja ei soovi ise ennast ebamugavasse olukorda panna. Ta ei muretse mitte niivõrd teise osapoole pärast, vaid pigem iseenda heaolu pärast. Ja seetõttu võiks lausa öelda, et see on egoistlik ja enesekeskne käitumine. Kui tagasiside andmise motiiv ja kavatsus on heatahtlikud ning suunatud teise osapoole toetamiseks-arendamiseks, isegi kui teema on sensitiivne ja puudutab teise poole enesehinnangut, siis ei tohiks ju olla mingit põhjust seda jätta välja ütlemata. Kui kavatsus on hästi selge, siiras, ehe ja heatahtlik, siis, olenemata tagasiside sisu olemusest, ei tohiks tekkida küsimust, kas seda edastada või mitte. Pigem meeldib mulle hoopis mõelda nii, et kui jäetakse tagasiside edastamata, siis sellega võetakse ka teiselt osapoolelt võimalus saada paremaks inimeseks, tiimikaaslaseks, elukaaslaseks.” – Veiko Valkiainen

Kuulake ikka ...