Kristjan Port: puhkamisoskus määrab juhi töövõime ja intellektuaalse reipuse

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on töövõime- ja terviseuurija, spordibioloog ja hinnatud arvamusliider Kristjan Port. Ta on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, samuti seotud nii Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiaakadeemia kui ka SA-ga Eesti Antidoping. Avalikkusele on Kristjan tuntud mehena, kellel on võimekus rääkida keerukatel tervise valdkonda puudutavatel teemadel huvitavalt, lihtsalt ja selgelt. Rääkisin temaga stressi ja pingetaluvuse, puhkuse ja une, füüsilise koormuse ja aeroobse aktiivsuse ning samuti toitumisharjumuste mõjust juhtide töövõimele ja töö kvaliteedile.

“Eesti juht on heas mõttes töösõltlane. Selle juured asuvad laiemalt läänelikus kultuuris ehk meie käitumist kujundavates väärtustes. Levinud edukuse arusaam on, et rohkem tuleb nö panna kui puhata. Kerge irooniaga võib lausa öelda, et juht peab kogu aeg olema stressiseisundis, siis ta on ikka päris juhi moodi. Kuid juhi väärtust tuleb hinnata ikkagi selle alusel, kas ta piltlikult öeldes teeb päeva jooksul ühe targa otsuse või kümme keskpärast otsust. Üleüldise töörügamiskultuuri kõrval on üha enam üles kerkimas erinevad meditatsioonitehnikad, mindfulness teema ja igasugused taolised meelerahu ja -selgust toetavad voolud. Me oleme kõigi nende uute vaimsete tehnikate populariseerimise juures aru saamas, et oleks vaja vahel ka päriselt pausi pidada. Kõigi nende tehnikate ühine nimetaja kehas toimuvate protsesside vaates on tõdemus, et pausi pidamine on täpselt sama tähtis kui töö tegemine. See mõtte- ja käitumismustri muutus vajab aga julgust, ja loomulikult kultuuri poolt antavat võimalust ka. Tehnoloogia ja arvutite areng on muutnud puhkuse pigem kaugtöö tegemiseks, seega oleks formaalse puhkeaja lisamisest vähe abi. Me peame puhkamise väärtust inimestele rohkem teadvustama ning muutma töökultuuri puhkust õilistavaks.” — Kristjan Port

Kuulake kindlasti ...