Kaarel Suuk: juhtimine oma olemuselt ongi kommunikatsioon

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on elektriseadmete ja -tarvikute tootja Ensto Ensek’i tegevjuht Kaarel Suuk. (Lisan ääremärkusena juurde, et Kaarliga salvestasime vestluse enne eriolukorra kehtestamist.) Ensto Grupp oli Kaarli jaoks esimene töökoht, kus ta tänaseks on töötanud erinevatel ametikohtadel juba 15 aastat. 2018. aastal sai temast Ensto Eesti tegevjuht. Märkimisväärne on, et käesoleva aasta alguses andis Tallinna Direktorite Klubi Kaarlile üle 2019. aasta noore juhi tiitli. Mind hakkas huvitama, mis mees see Kaarel selline on. Nii istusimegi Kaarliga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab.

“Juba mõnda aega tagasi sain väga selgelt aru, et juhtimine oma olemuselt ongi kommunikatsioon. Ma arvan, et selle põhimõtte omaksvõtmine on hästi oluline. Minuni jõudis see arusaamine läbi tagasiside. Nii nagu paljud edumeelsed ettevõtted, nii viime ka meie aeg-ajalt töötajate seas läbi tagasiside- ja rahuloluküsitlusi. Mäletan, et omal ajal koorus sealt ühe top teemana välja kuulujuttude temaatika. Täna meil seda teemat küll enam laual ei ole, kuid siis aitas see meil teadvustada sellise laiema avatuse ja läbipaistvuse olulisust ettevõtte toimimises. Kui me täna näiteks planeerime mingeid muudatusi organisatsioonis, siis me teavitame inimesi sellistest asjadest pikalt ette, kaasame neid oma otsustusprotsessidesse, küsime neilt ideid ja mõtteid muudatuste paremaks läbiviimiseks jne. Niisamuti ei pane keegi pahaks, kui töötajad toovad otsekoheselt tegevjuhi lauale kõikvõimalikke olmeprobleeme. Meil ei ole sellist piiri vahel, et kellele ma tohin või ei tohi asju avaldada või et on mingeid teemasid, mida ei puudutata. Avatus on meie DNAs sees – kõik teemad on lauale oodatud ja kõigi arvamused on olulised. Kui meil see avatuse ja kommunikatsiooni teema üles kerkis, siis ühe lahendusvariandina oli meil laual, et võtame tööle kommunikatsioonispetsialisti, kes siis hakkab meil seda valdkonda parandama. Teine, alternatiivne lähenemine, oli aga see, et me juhtidena peame ise oma tegevuses ja käitumises midagi muutma; et kommunikatsioon ongi meie töö juhtidena. Minu töö juhina on võimalikult selgelt kommunikeerida, olla ise juhina selge oma sõnumites ja anda ka teistele inimestele üle ettevõtte head tööriistad kommunikatsiooni läbiviimiseks. Ja loomulikult on meil ka abiks kommunikatsioonitiim, nad on erinevad inimesed üle organisatsiooni, kes siis vabatahtlikena kirjutavad lugusid sisekommunikatsioonikanalitesse. Sellisest mõtteviisist lähtuvalt, kus juhid vastutavad ise kommunikatsiooniselguse eest, sai kogu teemavaldkond väga hea edasise tõuke. Ma usun, et see on meile võrratult kasu toonud.” – Kaarel Suuk

Kuulake ikka ...