Jaanus Harro: edusõltuvus kui kõrge saavutusvajadusega juhtide uus diagnoos

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor ja meditsiiniteaduste doktor Jaanus Harro. Ta on olnud Tartu Ülikooliga seotud juba aastakümneid, neist üle kümne ka dekaani ametis. Oma tausta tõttu identifitseerib Jaanus ennast pigem psühhofarmakoloogiks, keda paeluvad erinevate ainete mõju ajutegevusele ja inimpsüühikale. Ta on kirjutanud ka ilukirjanduslikus stiilis ja vaimukalt esitatud erapooletu raamatu mõnuainetest "Uimastite ajastu". Jaanusega arutamegi, kas edust võib tõesti jääda sõltuvusse ja saada mürgistuse.

“Millised ohud ja riskid eduga kaasnevad? Edust võib tõesti saada mürgistuse, see on õige. Paralleelid, mis käivad koos edust sõltuvusega ja näiteks uimastitest sõltuvusega või mõne muu sõltuvusega, mis klassifitseerub psühhiaatrilise diagnoosi alla, on päris silmatorkavad. Me teame, et ajus on sellised üldprotsessid, mis sõltuvuste puhul on muutunud. Ma räägin siin eelkõige keskajust eesajju kulgevatest virgatsainet dopamiin kasutavatest närviteedest. Need närviteed kannustavad meid vajaliku koguse dopamiini edastamisega elus õigeid asju tegema. Ja keda ei kannusta, need piltlikult öeldes ei jää ka pikas perspektiivis ellu. Niiet meil on ajus selline nö autopiloot, mis ütleb, et ära jäta ennast nälga, ära jäta ennast külma kätte, tee seda, mis parasjagu tarvis, et sul oleks heaolu tagatud. Kõige selle jaoks toimetav aju interpreteerib enda saavutusi, seda kui edukad me oleme. Ja kui me muutume sotsiaalseteks loomadeks ja hakkame mõtestama oma tegevust, siis me paneme selle laiemas mõttes ühiskondlikult aktsepteeritud edu raamistikku. Ja needsamad aju piirkonnad, needsamad aju protsessid võtavad ülejäänud moodsa primaadi aju endaga kaasa, kasutavad kõik selle ressursi ära, et mõelda välja igasuguseid loomingulisi lahendusi, kuidas olla ja teha veelgi rohkem ja lõppkokkuvõttes olla siis jätkuvalt edukam. Eduga võib ära harjuda, olles pidevas intoksikatsiooni ehk mürgistuse seisundis. Miski hakkab toimuma teiste tegevuste arvel, miski hakkab toimuma lähedaste inimeste arvel, miski hakkab toimuma tervise arvel. Aga kuna igasugusel sõltuvusel on omane see, et sa talud suhteliselt halvasti, kui see sõltuvuse objekt ei jätku, kui ühel hetkel tekib temast puudus. Ja just sel hetkel võib ka päriselt edust sõltuvus välja lüüa. Aeg-ajalt, kui tulevad tagasilöögid ehk siis kui edu ei jätku samamoodi nagu seni, kaasnevad ilmselged võõrutusnähud, mis käivad kaasas igasuguste asjadega, millest saab sõltuvusse sattuda. Nüüd sõltub edasine edukus juba sellest, kui hästi suudetakse üle elada võõrutusnähud, mis edust ilma jäämisega kaasas käivad. Seega on kõige suurem risk, mis edukusega kaasneda võib see, et enam teistmoodi ei oska. Utreeritult võib öelda, et edusõltuvus on sama ohtlik kui narkouim.” – Jaanus Harro

Kuulake ikka ...