Jaan Pillesaar: edukat juhti pole päeva lõpuks enam juhina meeskonnale vaja

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üle 25 aasta investorina ja mitmete mõjukate ettevõtete asutajate hulgas tuntud Jaan Pillesaar. Igapäevaselt juhib ta üle paarisaja töötajaga tarkvarafirmat Helmes. Räägime Jaaniga, millise juhtimiskultuuri viljelemine on aidanud temal edukas olla.

“Eduka juhi tunnus minu jaoks on see, et lõpuks ei ole teda enam juhina meeskonnale vaja, sest tiim saab edaspidi iseseisvalt suurepäraselt hakkama. Sisuliselt tähendab see, et kui juhi nö juhendatavad on jõudnud ise tasemele, kus nad suudavad iseseisvalt nii iseennast kui ka kõiki teisi juhtida ning neid endid pole enam igapäevaselt juhendada vaja, siis võib tõesti öelda, et juhi töö on selles positsioonis edukalt täidetud. Piltlikult öeldes tõmbab see konkreetne juhi roll ennast nö täpiks kokku ja oma senises formaadis kaob vajadus selle järele. See võib tähendada näiteks seda, et senine juhi roll taandub kvartaalsete tulemus- ja arenguvestluste läbiviijaks, kuid igapäevane juhtimisvajadus kaob. Kui laev sõidab ja on kursil, siis ega kapten ei pea kogu aeg rooli taga seisma. Kapten võib siis võtta rahulikumalt ja usaldada tüürimeest. Laiemalt võttes ei tähenda see kindlasti mitte seda, et juht peaks ennast nö ettevõttest ära koondama, vaid hoopis seda, et juht hakkab tegelema uute väljakutsetega. See on igal juhtimistasandil niimoodi, et selleks, et sa saaksid ise edasi minna, pead sa endale leidma järglased ja nad välja koolitama — alles siis saad ise järgmisele tasemele tõusta. Muidu ehitad nagu maja ilma korraliku vundamendita; ronid küll järgmisele tasandile, kuid all on kõik pehme ja ei kanna.” — Jaan Pillesaar

Kuulake ikka ...