Ühe ajastu lõpp. Selline „tasuta“ asi ei saa enam jätkuda

Aasta lõpp on toonud murettekitavaid sõnumeid ühistranspordile.

Nii tuleb kärpida transpordiameti nõudel doteeritavaid liinikilomeetreid kaks protsenti. Kaovad ka linnadevahelised „tasuta“ liinid.

Kommertsvedudega tegeleva Luxekspressi Eesti ärijuht Ingmar Roos leiab, et see on samm õiges suunas. On ju ka riigikontrolli audit paljastanud tohutu ebaefektiivsuse, kus mõnikord maksab „tasuta“ sõitja pilet riigile sadakond eurot. Mis peamine – riik ei tea selle juures jätkuvalt, kes ja kuhu sõita tahab.

„Esimene asi, mida riik peaks tegema,“ märkis Roos. „oleks hoida pilku efektiivsusnäitajatel. Ükskõik, kas siis vedu on reisija jaoks tasuline või tasuta. Minu jaoks on kõige objektiivsem efektiivsusnäitaja ühe inimese vedamise kulu.“

Üldiselt pikka pidu ta tasuta ühistranspordile – kui riik ikkagi lähtub mingistki majandusloogikast – ei ennusta. „Esimene sunnitud valik on avaliku liiniveo tasuta veo lõpetamine aasta-kahe jooksul,“ selgitas ta. „Bussiveoteenuse kaks põhikomponenti on näidanud viimasel ajal nii kiiret hinnakasvu. Kütuse hind ning sellest veelgi olulisem – bussijuhtide palgakalu. Riik ei suuda seda süsteemi ülal pidada.“

Saates aga veel

Miks peaks ka Elron nädalavahetuseti hinda tõstma?

Millal tulevad bussidele-rongidele ühised piletid?

Miks uute rongide tulek võib efektiivsust hoopis oluliselt langetada?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!