Sven Mikser: lootus teistelt vaktsiine juurde saada jääb ilmselt soovunelmaks

Äsjane Euroopa ülemkogu lõppes kuidagi kummaliselt – otsustati, et enam ennast vaktsiinide osas kuivale jätta ei kavatseta… ja justkui ei otsustatud ka.

Euroopa parlamendi liikme ning endise välisministri Sven Mikseri (SDE) sõnul astusid riigipead ja valitsusjuhid üsnagi tavatu sammu ning delegeerisid euroliidu kodanikke enim huvitava teema – ehk vaktineerimisprogrammi ja vaktsiinide jaotuse – tagasi madalamale tasemele.

Nii jäid kohtumisele eelnenud karmidele hoiatustele vaatamata kehtestamata vaktsiinide ekspordikeelt. Praegu on EL tootnud enda jaoks umbes 88 miljonit vaktsiinidoosi, aga eksportinud kolmandatesse riikidesse 70 miljonit. Peamine vaidlus käib seejuures Suurbritanniaga, kes pole EL-i hinnangul solidaarne: ise võtab vaktsiine vastu küll, kuid midagi vastu ei anna.

Siseriiklik jaotus jääb samaks

Niisamuti jäid täitmata mitmete maade nagu Eesti lootused saada halva epidemioloogilise olukorra tõttu suuremaid koguseid. Mikseri sõnul on siin oma selge loogika: „See, milliseid meetmeid mingi riik viiruse leviku piiramiseks enda sees teeb, on väga kulukas ning raske,“ tõstis ta esile. „Öelda, et nüüd soovime suunata vaktsiinid sinna, kus siseriiklikult ei soovita kasutada rangemaid piiranguid, ei tundu õiglane jälle teistes pealinnades.“

Nii, nagu enamik jõukast maailmast tellisid ka suurem osa EL-i liikmesmaid vaktsiine rohkem, kui elanikkonnale tegelikult vaja läheb. Just ettenägematuteks juhtudeks ning teades, et tarned algavad eri aegadel. „Paljud otsustasid end üle turvata,“ kommenteeris Mikser. „Kuid mõned otsustasid tegutseda säästlikumalt ning sõlmisid ilmselt hinnakaalutlustel lepingud vaid ühe tarnijaga. Nii on need, kes ainult AstraZenecale lootsid, suuremas hädas, kui need, kes võtsid kõik, mida pakuti.“ Mikseri kirjeldusel langesid selle teema eestkõneleja Austria pingutused paljuski kurtidele kõrvadele, sest Austria on vaktsineerimistempo poolest ikkagi Euroopa Liidu esikümnes ega peaks endale lisadoose juurde nuiama. Küll võib tulla mingi vastutulek Bulgaariale, Horvaatiale ja Lätile.

Saates uurime:

Kelle peale EL liikmesmaad tegelikult ärritunud on? AstraZeneca, Euroopa komisjoni või brittide?

Britid nägid enne ülemkogu üksjagu vaeva, et ekspordikeeldu ei tuleks ning lubasid win-win olukorda. Mis võiks selle reaalne sisu olla? Mis on peamised vastuargumendid, miks ei tohiks ekspordikeelde kergekäeliselt kasutada?

Millised on lootused ületada kavandatava vaktsineerimispassi puhul erinevaid tehnoloogilisi võimekusi, erinevat arusaama privaatsusest – aga jääda ikkagi efektiivseks?

Kas mõneti tugevama Euroopa komisjoni juht suutnuks vaktsineerimist paremini hallata?

Kuula Krister Parise saadet Sven Mikseriga siit!